Inimelul on hind

Kurioosne on pimesooleoperatsiooni tagajärjel kaks aastat koomas lebava Ruslani lugu. Politsei ei leidnud kriminaalasja algatamiseks vajalikku kuriteokoosseisu. «Aga kes siis on süüdi, ega ometi patsient ise?» küsib vandeadvokaat Maria Mägi.

Kuigi Ruslani ema valu ja hoolt ning noore mehe elamata elu on võimatu millegagi mõõta, on antud juhul tegemist suure rahalise kahjuga. Ema pidi end töölt lahti võtma, et poega hooldama hakata. Palju on kulunud sõitude ja ravimite peale. Üldsummat pole veel kokku löödud.

«Me ei ole veel endale teadvustanud, et arstiabi on samasugune teenuse osutamine kui näiteks juukselõikus. Oleme harjunud seda võtma kui riigi poolt pakutavat abi,» selgitab Mägi. Muutunud olukorra teadvustamine võtab aega nii haigetel kui arstidel.

Arsti ja haiget seovad turusuhted. Erinevus on vaid selles, et arst on andnud vande. «Kui arst teab, et mõnes teises raviasutuses saaks patsient paremat ravi, on tema kohus sellest teada anda. Praegu on juhtumeid, kus arst on teatanud, et patsiendi soovitud ravi pole Eestis võimalik saada, ehkki tegelikult on,» selgitas Mägi. Tema sõnul on sellisel juhul tegemist teadvalt valeandmete esitamisega.

Meditsiiniteenuseid osutav ettevõtja ei või konkurentsi-

seadusest tulenevalt oma tegevusega kahjustada teisi samal alal tegutsejaid. Teisalt reguleerib suhteid haige ja arsti vahel tarbijakaitseseadus. Seega peab inimene raviasutusse pöördumisel täpselt teadma, millist teenust talle osutatakse ja mis see maksab. Tal peab olema valikuvõimalus eri raviviiside vahel. Vaidlused tekivad siis, kui patsient ei saa piisavalt teavet oma seisundi ja ravivõimaluste kohta. «See ei saa olla nii, et arst otsustab, mida räägib ja mida mitte ning teeb patsiendi eest salajas ladinakeelseid märkmeid ambulatoorsele kaardile,» märgib vandeadvokaat.

Ambulatoorse kaardi täitmisel puudub praegu täpne kord ja iga arst teeb seda oma äranägemise järgi. Nii võib osa vajalikust informatsioonist jääda kirja panemata.

«Arstid ei asetse ülejäänud inimestest kõrgemal ja peavad vastutama selle eest, mida teevad,» on Mägi veendunud. Seda nõuab ka arstivanne.

Rohkem julgevad oma õigust nõuda erameditsiini kasutajad, kuid kaebusi tuleb ka riiklikust süsteemist.

Mägi sõnul ei saa öelda, et meie meditsiini olukord oleks viimasel ajal kuidagi järsult halvenenud. Äpardumised tulevad nüüd lihtsalt kergemini päeva-

valgele.

Enamasti tulevad inimesed õigusabi saama suure murega, soovides selgust, mis siis tegelikult juhtus. Moraalne kahju on seejuures mitmeid kordi suurem kui aineline. Kuidas näiteks mõõta lapse kaotanud vanemate valu suurust või mil moel panna rahasse ümber lapsesaamise võimalusest eluks ajaks ilma jäämist?

Ühel juhul on hambaarst oma patsiendile tehtud kahju rahas hüvitanud, kuid see 25 000 krooni on seni ka ainus avalikustatud juhtum. Inimelul on hind olemas ja kaotatud töövõime peaks kinni maksma selle põhjustaja. Enamasti piisab inimesele sellestki, kui arst oma viga tunnistab ja patsiendi ees vabandab.

Patsiendil pole konflikti puhul raviasutusega end mitte millegagi kaitsta. Seda tunnistavad ka Keila haiglas sünnitamisel oma lapse kaotanud Rain Nugis ja Anneli Lenk. Kui enne sünnitust näitasid kõik analüüsid, et nii lapse kui emaga on kõik korras, siis pärast seda hakkas arst hoopis muud rääkima.

Õigusemõistmises kehtib põhimõte, et tõendite puudumisel jääb peale nõrgemal positsioonil oleva isiku sõna. Patsient on aga arstiga võrreldes alati nõrgemal positsioonil, sest kõik tema haigust puudutavad andmed on arsti käes.

Arstivigade sõltumatuid hindajaid pole Eestis olemas. Kui advokaat ühe erahaigla patsiendi huvisid esindades sotsiaalministeeriumi pöördus, selgus, et seal on nõunikuna ametis sellesama haigla arst.

Mägi hinnangul aitaks olukorda parandada arstide ametikindlustus, mis maailmas väga levinud. Siis oleks ka hinnakiri selle kohta, mis maksab näiteks üks kaotatud neer ja arstil tekiks rahaline vastutus. Mägi hinnangul on ka patsiendi moraalne kahju rahasse pandav, kuid meil puuduvad alused selle arvutamiseks. Ei saa võrdsustada tervise või lapse kaotuse puhul kogetud valu ja sõnalist solvangut, leiab advokaat.

Sotsiaalministeeriumi ravikvaliteedi komisjoni esimehe, Magdaleena haigla peaarsti Peeter Mardna hinnangul müüakse meil meditsiini alla omahinna. Seda tõendab kasvõi fakt, et meditsiinitöötajate palk on alla Eesti keskmise. «Paljast õhust, armastusest ja arstivandest ei piisa, vaja on ka rahalist katet,» leiab ta.

Kui enamasti oskab inimene ostetud kauba kvaliteeti hinnata, siis arstiabi puhul on see märksa keerulisem. Ministeeriumi ravikvaliteedi komisjoni kohta ütleb Mardna, et see on täiesti erapooletu ja sõltumatu ning jutud arstide ringkaitsest on tugevasti ülepaisutatud. Komisjon on tunnistanud arstide vigu ja teinud ettepanekuid raviasutuselt tegevusloa äravõtmiseks.

Lasnamäel ebaprofessionaalset plastilise kirurgia teenust osutav AS Forniks tegutseb aga sellele vaatamata edasi ja asi läheb nüüd kohtusse. Kõrioperatsiooni käigus patsiendile vatitropid sisse jätnud ja sugulastelt raha välja pressinud kirurgi suhtes soovitas komisjon kaaluda tema kutsesobivust ja saata materjalid kriminaalasja algatamiseks. Patsient, kes oli kõigist vintsutustest tüdinud ja väsinud, loobus aga sellest. Mardna sõnul tipnes kogu lugu sellega, et sotsiaalminister tegi oma noorpõlvesõbrast tohtrist, kelle komisjon oli soovitanud töölt kõrvaldada, Kivimäe haigla peaarsti. Mardna lubas, et asi nii ei jää ja palus läbi vaadata kõik selle arsti viimase kahe aasta operatsioonide materjalid. «Olen kindel, et leiame päris palju seda, mida meie riigis mitte keegi teha ei tohiks,» märkis ta.

Võru arstid, kelle hoolimatuse tagajärjel suri 42-aastane hambavalu käes vaevelnud mees, tunnistas komisjon küündimatuks ja tegi perearstide seltsile ettepaneku ümber vaadata nende sobivus arstina töötamiseks.

Mardna sõnul on konfliktide põhipõhjuseks asjaolu, et haigeid ei teavitata võimalikest ebaõnnestumistest, mis teatud negatiivsete asjaolude kokkulangemisel võivad aset leida. Ta tunnistas, et mõnel meedikul võib olla ka raskusi inimestega suhtlemisel.

Arstide ametikindlustusse Mardnal head usku ei ole, sest see sööks tema sõnul niigi nappi ravikindlustuse raha.

Autor: Sten A. Hankewitz