Neo-thatcherism ELi sotsiaaldemokraatias

Järgmine teetähis on tuleva aasta märts. Selleks ajaks lubasid ELi valitsusjuhid vaidlused ELi reformipaketi Agenda 2000 ümber ühele poole saada.

Praegu valitsevad meeleolud võib kokku võtta tsitaadiga Belgia peaministrilt Jean-Luc Dehaene'lt: «Keegi ei taha juurde maksta, mõned tahavad vähem maksta, keegi ei taha oma jaost midagi loovutada, samal ajal kui liidu laienemiseks tuleb kulusid suurendada.» Komisjoni arvestusel nõuab laienemine vähemalt 50 miljardit dollarit.

Kui tõenäoline on siis kokkulepe märtsiks?

Lisaks juhtriikide sisepoliitikast johtuvatele takistustele, mis ajendavad Saksamaad nõudma oma liikmemaksu vähendamist, Prantsusmaad blokeerima põllumajandusreformi, Suurbritanniat klammerduma oma eelarvesoodustusse ja Hispaaniat kemplema abirahade üle, jõuavad juunis kätte europarlamendi valimised, mille eel ei taha ükski valitsus teha ebapopulaarseid otsuseid.

Vaatlejad peavad reaalsemaks tähtajaks Kölni tippkohtumist parlamendivalimiste järel, mil on lõppenud ka vägikaikavedu tuleval aastal ümbervalitavate tippametikohtade üle. Ümber valitakse nii Euroopa komisjoni, IMFi kui WTO juhid. Otsitakse ka ELi ühise välispoliitika koordinaatorit ja kandidaate NATO peasekretäri kohale. Tippametikoha vastu võib nii mõnigi riik oma nõudmistes järele anda. Võimalik kandidaat Euroopa komisjoni presidendi kohale on ka Saksa praegune rahandusminister Oskar Lafontaine.

Komisjoni praegune president Jacques Santer aga manitseb, et kui kokkulepet märtsiks ei sünni, on liit silmitsi sügava kriisiga. Kandidaatriikidele tähendaks see nii läbirääkimiste venimist kui ebakindlust ettevalmistusteks eraldatava abiraha osas.