Kui autoga kraavi sõitsid ja keegi sind selleks ei sundinud, oled ise süüdi ja liikluskindlustus kortsus plekki sirgeks taguma ei tule. Mõnikord aga polegi sa ise süüdi. Teel kujunenud sundolukorra tekitasid hoopis vastu- või möödasõitjad.

Tahtmata varju heita kõigile neile, keda kaasliikleja tõesti teelt kalduma sundis, on neidki, kes oma vea kindlustusel kinni maksta tahavad lasta.

Hea õnne korral võib siin leiduda abimees, kes on tagantjärele nõus kraaviajajaks olema. Süüdlase leidmine pole keeruline, tähtis on vaid, et asi oleks usutav. Kui varahommikul Loksa metsa vahel ehmatab vastusõitja puusse oma trepikoja mees Lasnamäelt, siis kindlustuses kahju väljamaksmisega kiirustama ei hakata.

Teelt ehmataja versioon sobib hästi ka sellisel juhul, kui välismaalt ostetud avarii läbi teinud auto tahetakse kindlustuse rahaga sõidukõlblikuks teha.

Avarii toimumine võidakse teha väga usutavaks. Näiteks oli ühel juba enne väidetavat avariid mõlkis masinal tehtud Eestis kaks tehnoülevaatust, mis mõlemad kinnitasid auto korrasolekut. Hüvitise asjatust väljamaksmisest päästis kindlustuse vaid USAst saadud foto, millelt nähtus, et auto oli vigastatud juba enne, kui ta Eestisse saabus.

Vaidlustatavatel juhtudel päästab kindlustuse väljamaksest ainult hea ekspert. Kui temagi, sest vastasrind võib olla väga tugev ja võimalikud tunnistajad piisavalt hirmunud. Korraliku surve korral on eri ametkondi esindanud tunnistajad öelnud ka seda, et mitu päeva maas vedelenud betoonpost kohaliku rahamehe autoga just nüüdsama ümber sõideti.

Probleemsemad on just nn kohalikud juhtumid, kus kuritegeliku kokkuleppe võimalus asjaosaliste seotuse tõttu suurem ja ekspertide professionaalsus tõenäoliselt väiksem. Siiski väidavad kindlustajad, et pettuste osakaal on eelkõige ekspertide hea töö tõttu tasapisi vähenemas.