Eesti sai WIFO-lt hea hinde

Alles aastaks 2000 loodavad Viini eksperdid konjunktuuri otsustavamat paranemist. Nigela majanduskasvu põhjusena nähakse eelkõige nelja faktori mõju. Esiteks rahvusvahelise majandusseisu üldist nõrkust. Teiseks on tekkinud reaalne hinnatõusuoht. Mis tähendab, et Ida-Euroopa kaubad kallinevad Lääne-Euroopa kaupade suhtes, sest vahetuskurss püsib stabiilne, kuid inflatsioon on suurem. Kolmandaks pole pangad Venemaa kriisi laienemise hirmus intressimäärasid alandanud. Ja neljandaks on kõigis Ida-Euroopa riikides peale Poola ja Ungari suur osa ettevõtlusest võlgades. See halvab kogu majanduse dünaamikat, väidab WIIWi analüütik Josef Pöschl.

Tuhanded Ida-Euroopa ettevõtted ei suuda oma maksekohustusi täita. Tekib ahelreaktsioon ning ettevõtted, kelle arveid ei tasuta, jätavad omakorda täitmata kohustused riigi ees. Ohtlik on veel see, et pangad jagavad krediite, mida nad lääne kriteeriumide kohaselt anda ei tohiks.

Kõigile raskustele ja riskidele vaatamata usuvad WIIWi eksperdid, et ELi ühinemisgraafikust suudetakse siiski kinni pidada.

Teise majandusinstituudi WIFO teadurid tõestavad 430leheküljelises uuringus, et ELi liikmekandidaatide majandusliku olukorra hindamine Euroopa Liidus (EL) on andnud ebaõige pildi. WIFO uus analüüs Ida-Euroopa riikide majandusliku ELi-küpsuse kohta lükkab Brüsseli senise hinnangu ümber. Brüsseli valitud esimese laienemisringi riikidest -- Tshehhi, Ungari, Sloveenia, Poola ja Eesti -- jätaks WIFO majandusnäitajatest lähtudes välja seni kõrgelt hinnatud Poola ja asendaks ta Slovakkiaga.

WIFO koostas Austria välisministeeriumi tellimusel kandidaatide pingerea indeksi, kus on arvestatud riikide majanduslikke, finants- ja turutehnilisi näitajaid. Tulemused üllatasid ka eksperte endid. Indeksi kohaselt on Tshehhi 3,81 punktiga oma finants- ja majandusprobleemidele vaatamata teistest selgelt ees. Järgnevad Eesti (4), Ungari (4,39), Slovakkia (4,69) ja Sloveenia (4,94). Nende seljataha jäävad Poola (5,14), Läti (5,43) ja Leedu (5,89). Veel lootusetumas olukorras on Rumeenia 7,66 ning Bulgaaria 8,06 punktiga.

Arvestades tähtsamaid kriteeriume, nagu erastamine, keskpanga sõltumatus, toimiv pangandussüsteem ja kapitaliturgude areng, on nad aga ELi tasemest veel kaugel.

Eksperte üllatas Sloveenia oodatust nõrgem tulemus ja Tshehhi jätkuv tugevus, vaatamata pingelisele majandusolukorrale. Sloveenia miinuseks peetakse reformivastasust ning erastamise paigaltammumist. Poola nõrkust põhjendatakse nõrga majanduskasvu ja puudulike tööjõuressurssidega, samuti on riigil raske pärast 1989. aasta radikaalset majanduspööret tõusukiirust säilitada.

Autor: WB