Suuremate ostude sooritamiseks säästab üha vähem inimesi

1998. aasta jooksul teadvustus tarbijatele säästmise vajadus. Kuigi ei sissetulekud ega esmastest kulutustest üle jääva raha hulk ei suurenenud, suurenes perede hinnang summale, mida neil oleks vajadusel võimalik säästa.

Rahaliseks säästuks hakati sagedamini pidama ka alla 1000krooniseid summasid. Enim mainitud säästmise põhjuseks sai igaks juhuks omatav toimetulekutagavara.

Nende perede osa, kes väitsid, et ei leia säästmisel hetkel mõtet, langes 31 protsendilt märtsis 27-le oktoobris 1998. Vähenes ka nende perede osa, kes soovisid säästa suuremate ostude sooritamiseks.

Siiski ei langenud 1998. aastal ostujõud arvestatavalt, tegu on seni olnud vaid kiire kasvu järgse stabiliseerumisega. Suures osas on elanikkonna finants- ja majandusaktiivsus vaibunud, tarbimise tardumine algas juba 1997. aasta lõpus.

Ligi pooled leibkonnad leidsid, et 1998. aastal oli nende majandusolukord võrreldes eelmise aastaga sama. Üle 20% arvas aga, et nende majandusolukord on paranenud. Et 1999. aastal on majandusseis veelgi paranenud, uskus üle veerandi peredest.

Autor: Janno Inno