Bensiin läigib kuldselt

Sõidukijuht sügab kukalt -- pool aastat tagasi maksis ta bensiini E95 liitri eest ligi 6 krooni, täna 6.85, aga aprillist tuleb välja panna juba oma 8 krooni, nagu oletavad bensiinimüüjad, sest naftakuningad tahavad suurendada oma kahanema kippuvaid tulusid.

Kütuse hinna tõus suurendab ettevõtlusega seotud kulusid, kuid ei too kaasa üldist hinnatõusu.

Aprillist vähendavad naftat tootvad riigid musta kulla eksporti, lootes nii tõsta nafta hinda maailmaturul. Nafta hind moodustab bensiini hinnast väikese osa, enamikus Euroopa riikides umbes kaheksandiku. Bensiini hind ei tee seega läbi sama suurt muutust, nagu loodetakse nafta hinna puhul.

Lõviosa, umbes 4/5 moodustab bensiini hinnast aktsiis. Mart Siimanni valitsus tõstis kütuseaktsiisi hiljuti, mullu 1. detsembrist, seega ei tohiks meid lähiajal uus aktsiisimäär ähvardada. Nii lubab arvata võimule tulnud kolmikliidu valimiseelne lubadus pidurdada kütuseaktsiisi tõusu. Tasub meenutada, et Isamaaliit läks veel kaugemale, lubades aktsiisimäära külmutada.

Hinnatõus tuleb siiski tuntav ning iga autojuht, iga firma kaalub tõsiselt, kas sõit on vajalik. Samas on rasked majandusolud sundinud ettevõtjaid niigi sõidukulusid kokku tõmbama ja võib arvata, et praegu tehaksegi vaid vajalikke sõite. Nii ei pruugi bensiini müük vaatamata hinnatõusule kahaneda. Peaminister Mart Laar võib siis veidi kergemini hingata -- see annab lootust, et riigi kõhnavõitu rahakotti hakkab mõnevõrra enam laekuma käibemaksu. Väike inflatsioonitempo kiirenemine, mis tarbijaid ei rõõmusta, pole paha riigi, aga ka nende firmade seisukohast, kelle toodete omahind on viimasel ajal langenud.

Kütuse hinna tõusu on monopoolses seisus ettevõtted tavaliselt kasutanud ettekäändena oma toodete hinna kergitamiseks. Nii võib ka nüüd juhtuda. Enamik firmasid peab aga suurenevad sõidukulud korvama muid kulusid kokku hoides, sest järjest tihenev konkurents ei luba tõsta toote hinda.

Suuremaid probleeme tõotab hinnatõus veondusfirmadele. Neid on ettevõtjate endi arvates Eestis liiga palju. Teenuste hindade tõstmine võib osutada firmale karuteene, samas kasvavad transpordifirmade ettevõtluskulud kõige rohkem. Taksosõit siiski kallineb, aga varasemad kogemused kinnitavad, et esialgu vähenev klientide arv taastub mõne aja pärast.

Ühissõidukite veokulud suurenevad samuti, ent tõenäoliselt ei riski poliitikud kergitada pileti hinda, vähemalt mitte enne sügisesi kohalikke valimisi. Seda teed ei lähe ka Tallinna volikogu, kui esimees Edgar Savisaar tahab pealinnas võimu säilitada.

Bensiinimüüjate kohal on rippunud kahtlus, et nad kasutavad hindade tõstmisel kartellikokkulepet. Kahtlusi hajutab see, et mullu sügisel müüjad ka langetasid hindu ühel ajal. Hind sõltub rohkem maailmaturul toimuvast. Niipea kui eksportijad/tarnijad tõstavad või langetavad hindu, reageerivad ka siinsed müüjad.