Hüvitusfondi kahjum suurenes 357 miljonini

Detsembris teatas Hüvitusfond auditeerimata aastakahjumiks 307 miljonit krooni. Fondi juhatuse esimehe Aare Tammemäe sõnul tuli aga laenuprovisjone veelgi suurendada. Provisjonid moodustavad fondi laenuportfellist 15 protsenti.

Enamiku kahjumist ehk 303 miljonit krooni moodustab lühiajaliste investeeringute allahindamine, mis koosneb Eesti ja välisbörsiaktsiate ning tuletistehingute tagatiste allahindamisest ja müügikahjumist.

Tammemäe hinnangul on suure aastakahjumi peamine põhjus valed eeldused finantsplaani koostamisel ja riskijuhtimise puudulikkus. «Tänavu vähendasime kaubeldavate aktsiate osa 5 protsendini portfellist ja oleme võtnud tööle riskijuhi,» lausus Tammemäe. Mullu oli fondi aktsiaportfellis kaubeldavaid aktsiaid ligi 30 protsenti.

Kahjum tuletistehingute tagatistelt, mis põhiliselt sisaldavad Ühispangaga sõlmitud aktsiaostu tehinguid, on 63 miljonit krooni. Algselt tehingute kahjumiks pakutud 80 miljonit krooni on vähenenud, sest Tammemäe sõnul õnnestus osa aktsiaid realiseerida.

Hüvitusfondis on moodustatud erikomisjon, mis tegeleb tuletistehingute asjaolude uurimisega ja peab aprilli lõpuks esitama fondi nõukogule ettepanekud, kuidas tehingu suhtes edasi tegutseda. Välistatud pole ka kohtuasja algatamine Ühispanga vastu.