Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Koduarvuti kasutajal ei tasu 2000. aastat karta

    Arvutispetsialist Peeter Marvet nendib, et üldiselt ei tohiks 2000. aasta probleem tavalist koduarvuti kasutajat puudutada. Kui midagi peakski juhtuma, siis tekivad probleemid enne 1997. aastat toodetud arvuti omanikul.
    Vanemad arvutid loevad aastaid kahekohaliselt ehk näiteks 1999. aasta kajastub arvutis numbriga 99. 2000. aasta on aga arvutis 00 ning arvuti arvab, et saabunud on aasta 1900. Mõnedes vanemates koduarvutites võib 1900. aasta asemel esineda ka näiteks see aasta, millal arvuti toodeti.
    «1. jaanuaril 2000. aastal logid oma arvutisse sisse ja paned arvuti sisekella õigeks,» kirjeldab Marvet. «Järgmisel päeval on aga kuupäev ja kell jälle valed.» Nii jääbki vana arvuti kasutaja iga päev kella ja kuupäeva parandama seni, kui ta ei hangi endale Internetist programmi, millega saaks probleemi lahendada.
    Üks võimalikke 2000. aastaga kaasnevaid probleeme on see, et arvuti ei tunne 29. veebruari ära. Nii aastavahetuse kui ka 29. veebruari vead on korrigeeritavad kella sättides.
    «Probleem on hull siis, kui sa pead vastutama hulga arvutite, sh serverite eest,» räägib Marvet. «On vaja tõestatult töötavat metoodikat majasiseselt või eritellimusel kirjutatud programmide kontrollimiseks.»
    Eestis hakati tõsisemalt aasta 2000 vea vastu huvi tundma selle aasta alguses, kui tarkvara edetabelisse jõudis viiruseotsijate tootja Symanteci tarkvara Norton 2000.
    Norton 2000 ülesandeks on millenniumi vea otsimine arvuti andmebaasidest ja programmidest, mis teevad tehteid kuupäevadega. Norton 2000 uurib, mis probleemid võivad tekkida arvutis, andmebaasides, tark- ja riistvaras, ning annab nõu nende kõrvaldamiseks. Vanematel arvutitel soovitab Norton vigased komponendid välja vahetada.
    Koduarvutite kasutajal, eriti uuema arvuti õnnelikul omanikul ei ole mõtet kulutada 1600 krooni programmi kasutamise litsentsi ning laserplaadi peale selleks, et saada teada, et arvutiga ei juhtu uue millenniumi tulekul suurt midagi. Pealegi ei saa Norton 2000 loojad anda sajaprotsendilist garantiid, et aasta 2000 saabudes arvutites midagi ei juhtu. See tarkvara sobib pigem väiksematele firmadele, kellel ei ole oma arvutispetsialisti.
    Tartu ülikooli füüsikatudeng ja arvutihuviline Janno räägib, et tema sai Norton 2000 Internetist ning katsetas seda oma koduarvutis. Programm näitas nende andmefailide nimed, milles olid kahekohalised aastaarvud.
    «Kodukasutajana pole ma nii rikas, et seda tarkvara endale soetada,» sõnab Janno. «Selle raha eest, mis ta poes maksab, võiks parem 64 MB RAM-mälu osta.»
  • Hetkel kuum
Antropoloog: kus on targa tööstuse targad inimesed?
Tööstuse innovatsioon ei seisa täna tehnoloogilise võimekuse, vaid meeskonna kaasamise taga, kirjutab Rakendusliku Antropoloogia Keskuse üks asutajatest, antropoloog Keiu Telve.
Tööstuse innovatsioon ei seisa täna tehnoloogilise võimekuse, vaid meeskonna kaasamise taga, kirjutab Rakendusliku Antropoloogia Keskuse üks asutajatest, antropoloog Keiu Telve.
Tootjahinnad kahanesid kuuga pisut
Tööstusettevõtete küsitud hinnad on nii sise- kui välisturgudel püsinud ühetaolisel tasemel juba kaheksa kuud, ka impordihinnad on langenud, selgub statistikaameti andmetest.
Tööstusettevõtete küsitud hinnad on nii sise- kui välisturgudel püsinud ühetaolisel tasemel juba kaheksa kuud, ka impordihinnad on langenud, selgub statistikaameti andmetest.
Swedbank: Linas Agro tulemused jätsid ootused kaugele selja taha
Swedbanki kasumiprognoos osutus Linas Agro tulemuste valgel liiga tagasihoidlikuks, kirjutab aktsiaanalüütik Kaimo Aljas panga blogis ja tõstab aktsia hinnasihi 1,8 euroni.
Swedbanki kasumiprognoos osutus Linas Agro tulemuste valgel liiga tagasihoidlikuks, kirjutab aktsiaanalüütik Kaimo Aljas panga blogis ja tõstab aktsia hinnasihi 1,8 euroni.
Reaalajas börsiinfo
See, mis on kohalikule turistile tavapärane, paneb välismaalase rahakotiraudu avama
Kuigi loodust on eestlaste ümber igapäevaselt väga palju, on kohalike huvi oma looduses pakutavate turismiteenuste vastu üha kahanev, rääkis Nature Tours Estonia matkajuht Kristina Traks saates „Turismitund“.
Kuigi loodust on eestlaste ümber igapäevaselt väga palju, on kohalike huvi oma looduses pakutavate turismiteenuste vastu üha kahanev, rääkis Nature Tours Estonia matkajuht Kristina Traks saates „Turismitund“.
Emotsionaalne esinemine Gaselli Kongressil: et maal äri ajada, pead olema lihtsalt hea inimene
Ääremaal ettevõtjana tegutsedes on kõige olulisem, et juht oleks hea inimene, ütles Võrumaal Metsavenna Turismitalu asutanud Meelis Mõttus, nõustudes juhtimispsühholoog Mare Porkiga.
Ääremaal ettevõtjana tegutsedes on kõige olulisem, et juht oleks hea inimene, ütles Võrumaal Metsavenna Turismitalu asutanud Meelis Mõttus, nõustudes juhtimispsühholoog Mare Porkiga.
Äripäev Ukrainas: eestlased viivad sinna tööstusi ja tahavad osaleda riigi ülesehitamises
Eelmine kord olid põgenikud, kes liikusid püsivalt ühest kohast teise, nüüd on näha, et emad lastega tulevad Poolast Kiievisse oma meeste juurde, rääkis Ukrainas viibiv Äripäeva ajakirjanik Indrek Lepik.
Eelmine kord olid põgenikud, kes liikusid püsivalt ühest kohast teise, nüüd on näha, et emad lastega tulevad Poolast Kiievisse oma meeste juurde, rääkis Ukrainas viibiv Äripäeva ajakirjanik Indrek Lepik.
Turbatootja lõi kõiki varasemaid tulemusi
„2022. aasta suvi oli tootmiseks soodne,“ kirjutab turbatootja Nurme Turvas aruandes ja seda kinnitavad sajaprotsendiliselt ka ettevõtte tulemused – käive ega kasum pole neil kunagi nii suured olnud.
„2022. aasta suvi oli tootmiseks soodne,“ kirjutab turbatootja Nurme Turvas aruandes ja seda kinnitavad sajaprotsendiliselt ka ettevõtte tulemused – käive ega kasum pole neil kunagi nii suured olnud.
Eesti väike šokolaaditootja ekspordib Jaapanisse
Mahedaid tooršokolaade ja šokolaadikreeme tootev Roosiku šokolaadivabrik on väike pereettevõte Võrumaalt, kelle kaup jõuab ka Jaapani turule,
Mahedaid tooršokolaade ja šokolaadikreeme tootev Roosiku šokolaadivabrik on väike pereettevõte Võrumaalt, kelle kaup jõuab ka Jaapani turule,

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.