Koduarvuti kasutajal ei tasu 2000. aastat karta

Arvutispetsialist Peeter Marvet nendib, et üldiselt ei tohiks 2000. aasta probleem tavalist koduarvuti kasutajat puudutada. Kui midagi peakski juhtuma, siis tekivad probleemid enne 1997. aastat toodetud arvuti omanikul.

Vanemad arvutid loevad aastaid kahekohaliselt ehk näiteks 1999. aasta kajastub arvutis numbriga 99. 2000. aasta on aga arvutis 00 ning arvuti arvab, et saabunud on aasta 1900. Mõnedes vanemates koduarvutites võib 1900. aasta asemel esineda ka näiteks see aasta, millal arvuti toodeti.

«1. jaanuaril 2000. aastal logid oma arvutisse sisse ja paned arvuti sisekella õigeks,» kirjeldab Marvet. «Järgmisel päeval on aga kuupäev ja kell jälle valed.» Nii jääbki vana arvuti kasutaja iga päev kella ja kuupäeva parandama seni, kui ta ei hangi endale Internetist programmi, millega saaks probleemi lahendada.

Üks võimalikke 2000. aastaga kaasnevaid probleeme on see, et arvuti ei tunne 29. veebruari ära. Nii aastavahetuse kui ka 29. veebruari vead on korrigeeritavad kella sättides.

«Probleem on hull siis, kui sa pead vastutama hulga arvutite, sh serverite eest,» räägib Marvet. «On vaja tõestatult töötavat metoodikat majasiseselt või eritellimusel kirjutatud programmide kontrollimiseks.»

Eestis hakati tõsisemalt aasta 2000 vea vastu huvi tundma selle aasta alguses, kui tarkvara edetabelisse jõudis viiruseotsijate tootja Symanteci tarkvara Norton 2000.

Norton 2000 ülesandeks on millenniumi vea otsimine arvuti andmebaasidest ja programmidest, mis teevad tehteid kuupäevadega. Norton 2000 uurib, mis probleemid võivad tekkida arvutis, andmebaasides, tark- ja riistvaras, ning annab nõu nende kõrvaldamiseks. Vanematel arvutitel soovitab Norton vigased komponendid välja vahetada.

Koduarvutite kasutajal, eriti uuema arvuti õnnelikul omanikul ei ole mõtet kulutada 1600 krooni programmi kasutamise litsentsi ning laserplaadi peale selleks, et saada teada, et arvutiga ei juhtu uue millenniumi tulekul suurt midagi. Pealegi ei saa Norton 2000 loojad anda sajaprotsendilist garantiid, et aasta 2000 saabudes arvutites midagi ei juhtu. See tarkvara sobib pigem väiksematele firmadele, kellel ei ole oma arvutispetsialisti.

Tartu ülikooli füüsikatudeng ja arvutihuviline Janno räägib, et tema sai Norton 2000 Internetist ning katsetas seda oma koduarvutis. Programm näitas nende andmefailide nimed, milles olid kahekohalised aastaarvud.

«Kodukasutajana pole ma nii rikas, et seda tarkvara endale soetada,» sõnab Janno. «Selle raha eest, mis ta poes maksab, võiks parem 64 MB RAM-mälu osta.»

Hetkel kuum