Väinu Rozental • 24. mai 1999 • 2 min
Jaga lugu:

Kagu-Eesti villaparun

Juhkasoni arvestuste kohaselt on ta Antsla vallas asuva villavabriku seadmetesse ja Tartu kauplusse investeerinud üle paarisaja tuhande krooni. «Laenu pole ma oma tegevuse laiendamiseks kunagi võtnud,» kinnitab lambavilla väärtustamisega tegeleva OÜ Vilko ainuomanik ja tegevjuht Juhkason. Ettevõtte aastakäibeks nimetab ta 250 000 krooni ehk summa, mis lubab end veel liigitada käibemaksu mittekohustuslaseks.

OÜ Vilko on Lõuna-Eestis ainus, kes ostab kokku suures koguses pesemata villa. «Villapesu olen sisse seadnud Põlva lähedal asuvas ämmale kuuluvas talus,» räägib Juhkason. Villa kokkuostu nädalatel teeb Juhkason oma Fordi kaubabussiga ligi poole tuhande kilomeetri pikkusi villaringe.

Ühe-kahe lamba pidajad on Juhkasonile tänulikud. Viie kilo villa vahetamiseks ette võetav bussisõit Põlvasse või Tartusse läheks villamüüjale kallimaks, kui asi väärt on. Juhkasoni neljarattalises villavahetuspunktis saab vanamammi kilo villa tasuta vahetada poole kilo lõnga vastu.

Kokku ostab Vilko Lõuna-Eesti lambakasvatajatelt aastas kuni viis tonni villa. Teist nii palju villa hangib Juhkason Soomest ja Rootsist. Vastutasuks koovad Vilko palgal olevad masin- ja käsitsikudujad soomlastele mitmesuguseid kudumeid.

«Soomlased armastavad luitunud toone,» teadustab Juhkason ja lisab, et põhjanaabrite lemmikmotiiv kampsunimustril on loomulikult põdrad. «Sakslane näiteks eelistab jääkaru kujutisega kudumeid,» tunneb Juhkason rahvuste maitse-eelistusi.

Põlvamaa talunik Jaan Lond kasvatab lambaid kolmandat aastat. Tema põhikarjas on üle saja tõulamba. Eesti lambakasvatajate seltsi peaspetsialisti Hillar Kalda andmeil on Londi tõukari üks suuremaid Eestis.

Lond on ka Juhkasoni üks suuremaid kundesid. Iga korraga saab Juhkason Londi lammastelt umbes 200--300 kilo villa.

«Alla kahesaja lamba pidada ei tasu,» põhjendab Jaan Lond karja pidevat suurendamisvajadust. Elektrikukutsega Lond on pärast töötuks jäämist talu ümbruses maad kokku ostnud. 64 hektarist maast kuulub lambakoplite alla umbes 40 hektarit.

«Kui kokkuostjad maksaksid lamba eluskaalu eest vähemalt 15 krooni, ma ei nuriseks,» räägib Lond. Praegu saab ta eluskilo eest 6--10 krooni.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt