Külvilaene plaanist poole vähem

Talupidajate keskliidu peadirektor Kaul Nurm ütles, et investeeringute nappus maal paistab välja kasvõi sellest, et tänavune teravilja külv lõppes hiljem kui tavaliselt. «Ju siis ei saadud raha külvi õigeaegseks alustamiseks,» ütles Nurm. «Kui nüüd vili hiljem maha sai, siis võib tema saagikus olla kolmandiku võrra madalam kui õigel ajal külvatud viljal.»

Viljandimaa Abja valla talunik Arvo Veidenberg ütles, et temale külvilaenu ei antud. «Ajasin kõik paberid korda ja tegin veel lisakulutusi laenu saamiseks, aga ei midagi,» ütles Veidenberg. «Nüüd ei saa Hansapangale teist laenu õigel ajal tagasi maksta, sest olin sunnitud selle raha eest kütust ostma.»

Veidenberg soovis võtta fondilt külvilaenu 150 000 krooni väetise ning kütuse ostmiseks.

Ühispanga asepresident Andrus Kimber ütles, et põllumajandus on praegu alafinantseeritud, kuid pankade huvi põllumajanduslaenude vastu on siiski kasvav.

Seni välja antud laenud on kvaliteetsed, näiteks Ühispanga põllumajanduslaenude provisjonide ehk potentsiaalsete laenukahjumite tase on alla 2 protsendi, mis on poole vähem kui pankade keskmine provisjonide tase, rääkis Kimber.

Kevadkülvilaen on põllumeestele mõeldud lühiajaline laen, mida antakse kevadel väetiste ja kütuse ostmiseks ja mille tootja peab sügisel pangale tagasi maksma.

Seni anti laenu lihtsustatud tingimustel, kuid tänavu nõuavad pangad taotlejalt viie aasta äriplaani ja laenu tagatiseks kinnisvara. Laenuintress on 12 protsenti aastas.