• OMX Baltic−0,53%290,56
  • OMX Riga−0,75%883,27
  • OMX Tallinn−0,5%1 846,91
  • OMX Vilnius−0,29%1 131,85
  • S&P 500−1,05%5 615,81
  • DOW 30−0,64%41 575,51
  • Nasdaq −1,64%17 515,96
  • FTSE 1000,29%8 705,23
  • Nikkei 2251,2%37 845,42
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%89,47
  • OMX Baltic−0,53%290,56
  • OMX Riga−0,75%883,27
  • OMX Tallinn−0,5%1 846,91
  • OMX Vilnius−0,29%1 131,85
  • S&P 500−1,05%5 615,81
  • DOW 30−0,64%41 575,51
  • Nasdaq −1,64%17 515,96
  • FTSE 1000,29%8 705,23
  • Nikkei 2251,2%37 845,42
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%89,47
  • 08.06.99, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Ajalugu üllatavalt mustades värvides

Eile avalikustati selle aasta esimese kvartali esialgse majanduskasvu näitaja. Statistikaameti andmetel vähenes sisemajanduse kogutoodang (SKT) 5,8 protsenti.
Äripäeva arvates peituvad üllatavalt järsu majanduslanguse põhjused möödunud aasta sügises ning statistika omapäras.
SKT järsud muutused on tingitud Eesti kiirest ja ebastabiilsest arengust. Möödunud aasta esimeses kvartalis kasvas majandus 9,8 protsenti, kuna aga teisel poolaastal majanduse areng peatus, siis oli langus ette prognoositav. Et number nii suureks osutub, ei osanud ükski analüütik ennustada. Kui välisturgudel suuri vapustusi ei tule ja Eesti majandus võtab uuesti tuurid üles, siis osutub 2000. aasta esimese kvartali majanduskasv jälle üllatavalt kiireks.
Tuleb arvestada, et tegu on esialgsete andmetega, mis lähevad oluliselt lahku rahandusministeeriumi neljapäeval avalikustatud SKT näitajast. Ministeeriumi hinnangul vähenes SKT 2 protsenti. Arvatavasti jääb lõplik number kuhugi vahepeale.
Esimese kvartali majanduslanguse tingis Vene turu kadumine ning finantssektori ebakindlus möödunud aastal. Piltlikult öeldes olid pangad käpuli ning neil oli tõsiseid probleeme oma väärtpaberi- ja laenuportfellidega. Laenuintressid tegid läbi kiire tõusu ja laenude väljastamine peaaegu peatati.
Kallis laenuraha ja tootmismahtude ning tarbimise vähenemine põhjustasid esimeses kvartalis languse tööstuses, hulgimüügis ja ehituses. Vene turuga tihedalt seotud toiduainetööstuse müügimahud vähenesid kolmandiku võrra.
Rahapuuduse tõttu pidid ettevõtjad investeeringuid kärpima ja laienemisplaanid lükkusid kaugemasse tulevikku. Need, kes olid üle investeerinud, pankrotistusid, ühinesid või olid sunnitud ennast maha müüma. Välismaised otseinvesteeringud jätkusid küll tõusvas joones, kuid ei suutnud tühimikku täita.
Kui esimese kvartali statistikat vaadata, siis saab positiivsena ära märkida vaid keskmise palga ja jaekaubanduse kasvu.
Esimese kvartali majanduslangus tähendas eelmise aasta viljade noppimist, mis olid küll üllatavalt hapud, kuid õnneks on tegemist minevikku peegeldavate numbritega.
Selle aasta esimesel poolaastal Eesti majanduses toimunud muutused annavad lootust, et majandus on lagnusest üle saamas ja aasta kokkuvõttes osutub majanduskasv positiivseks.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele