Tuleb arvestada, et tegu on esialgsete andmetega, mis lähevad oluliselt lahku rahandusministeeriumi neljapäeval avalikustatud SKT näitajast. Ministeeriumi hinnangul vähenes SKT 2 protsenti. Arvatavasti jääb lõplik number kuhugi vahepeale.
Esimese kvartali majanduslanguse tingis Vene turu kadumine ning finantssektori ebakindlus möödunud aastal. Piltlikult öeldes olid pangad käpuli ning neil oli tõsiseid probleeme oma väärtpaberi- ja laenuportfellidega. Laenuintressid tegid läbi kiire tõusu ja laenude väljastamine peaaegu peatati.
Kallis laenuraha ja tootmismahtude ning tarbimise vähenemine põhjustasid esimeses kvartalis languse tööstuses, hulgimüügis ja ehituses. Vene turuga tihedalt seotud toiduainetööstuse müügimahud vähenesid kolmandiku võrra.
Rahapuuduse tõttu pidid ettevõtjad investeeringuid kärpima ja laienemisplaanid lükkusid kaugemasse tulevikku. Need, kes olid üle investeerinud, pankrotistusid, ühinesid või olid sunnitud ennast maha müüma. Välismaised otseinvesteeringud jätkusid küll tõusvas joones, kuid ei suutnud tühimikku täita.
Kui esimese kvartali statistikat vaadata, siis saab positiivsena ära märkida vaid keskmise palga ja jaekaubanduse kasvu.
Esimese kvartali majanduslangus tähendas eelmise aasta viljade noppimist, mis olid küll üllatavalt hapud, kuid õnneks on tegemist minevikku peegeldavate numbritega.
Selle aasta esimesel poolaastal Eesti majanduses toimunud muutused annavad lootust, et majandus on lagnusest üle saamas ja aasta kokkuvõttes osutub majanduskasv positiivseks.