Vali sõnul pole seni põhimõttelist otsust uute katelde ostuks ehk uuele põletustehnoloogiale üleminekuks tehtud ega asutud ostukonkurssi korraldama.
Samas on kolm firmat -- Foster-Wheeler (USA), ABB Combustion Engineering (USA) ja Lurgi Lentjes Babcock (Saksamaa) elektrijaamades läbi viinud katsetusi.
Eesti Energia ekspertide hinnanguil oleks neilt firmadelt võimalik osta uued katlad hinnaga kuni 1,9 mld krooni katel. Vali sõnul on see liiga kallis ning muudab küsitavaks kogu projekti läbiviimise, sest tooks kaasa suure elektri hinna tõusu. Tasuvuse mõttes oleks otstarbekas osta 1--1,2 mld kroonised katlad, siis oleks ka suurem lootus saada finantseerimiseks tagastamatut abi kuni 10% summast, märkis Vali. Ühe katla väljavahetamine oli ettevõtte investeeringute plaanis, kuid arvati sealt sel aastal välja kui liiga kulukas.
Eile avalikustas Eesti Energia kava väljastada 550 mln krooni eest viieaastasi eurovõlakirju, millest laekuv raha läheb investeeringute katteks.
Vali sõnul on tulevikus ELi saasteainete piirnorme võimalik täita ka põletustehnoloogiat välja vahetamata. Taani ekspertide sel kevadel koostatud keskkonnaraporti kohaselt on tehnoloogia väljavahetamine aga vältimatu, et tulevikus keskkonnanõudeid täita.
Narva elektrijaamade ostmisest huvitatud USA energeetikafirma NRG esindaja Hillar Lauri ütles eile, et elektrijaamade tehnoloogia väljavahetamise otsustamine on valitsuse pädevuses.
Homme saavad kokku valitsuse ja NRG esindajad, et määrata elektrijaamade müügi ajakava ja raamistik, sest vahepeal on uus valitsus otsustanud liita Eesti Energiaga põlevkivitootmise.
Hetkel hindab Eesti riigi ja NRG ühine töögrupp jaamade väärtust seoses käimas olevate müügiläbirääkimistega, hinnang valmib septembriks.