Hotellid alustavad väljakukkumismängu

Eelmisel nädalal teatas Viru hotelli peadirektor Yrjö Vanhanen kavandatud 160 hotellitoaga juurdeehituse edasilükkamisest. Viru hotelli omanikke hirmutas kolme hotelli -- Grand Hotell Mercure'i, Metropoli ja Express Hotelli -- tänavu valminud 500 numbrituba. Poolteise aasta pärast peaks valmima 300 toaga SAS Radissoni hotell.

«Kas Tallinn vajab nii palju hotellikohti?» küsib Vanhanen. Seni on hotelliomanikud rääkinud ööbimiskohtade nappusest pealinnas.

Peale hotelliteenuste kasvanud pakkumise on konkurentsi suuremate hotellide vahel teravdanud ka ärireisijate hulga vähenemine. Mis neid siia ikka toob, kui majanduskliima on jahenenud ning uusi investeeringuid tegema ei kiputa, räägib Vanhanen.

«Mäletate, paar aastat tagasi ei tahtnud Olümpia hotell tavaturistidest kuuldagi, näidates ennast vaid suurema maksevõimega ärimeeste teenindajana,» lausub Vanhanen. «Nüüd on nende klientide struktuur oluliselt muutunud ja Soome ajalehtedes ilmuvad väga head pakkumised.»

Vanhaneni sõnul on hotellihinnad kümnendiku võrra kukkunud ja langevad sügisel veelgi. Samuti võib tema hinnangul aasta teisel poolel oluliselt langeda hotellide täituvus. «Viru hotelli eesmärk on saavutada siiski 70protsendiline täituvus,» lisab ta. Viru hotelli eelmise aasta 34 miljoni kroonine kasum tänavu ei kasva.

Aasta alguses valminud Grand Hotel Mercure'i peadirektor Alain Miquel väidab, et kõige suuremas hädas on hotellid, kes on seni orienteeritud vaid soome turistidele. «Siiani on neil liiga kerge olnud,» lausub prantslasest hotellijuht. «Praegu külastab Eestit vähem soomlasi ning hotellitube on tunduvalt rohkem, mis tekitab loomulikult probleeme,» räägib ta.

Esimeses kvartalis kahanes reisijate arv Eestisse, eelkõige ühepäevaturistide arvu vähenemise tõttu. Soome turiste oli koguni kaks korda vähem.

Miqueli väitel peavad Eesti hotellid oma nina alt ka pisut kaugemale vaatama, mis tähendab mitmeid ümberkorraldusi eliithotellides. «Soomlased hindavad rohkem tube, prantslased teenindust,» selgitab Miquel.

Paar aastat tagasi Eestist mitte midagi kuulnud hotellijuht ütleb, et uued hotellid ja rahvusvaheliste hotellikettide tulek Eestisse toob juurde ka kliente. «Ka sündmused panevad teist rääkima, näiteks laulupidu ja jalgrattur Jaan Kirsipuu annavad välismaalastele viimasel ajal palju kõneainet,» teab ta.

Miquel näeb teeninduse taseme parandamiseks oma hotellis palju vaeva, püüdes heade tehniliste oskustega hotellitöötajatele hinge sisse puhuda ja nad naeratama panna. Samas pole sellest üksi kasu, kui hotell sisse ei too.

Algselt vaid äriklientidele suunatud Grand Hotel Mercure on esimeste tegevuskuude jooksul ainult 30protsendilise täituvusega imestust tekitanud. Hotelli täituvuse parandamiseks lõi Grand Hotel Mercure aprillis hinnakirja tööpäevade ja nädalavahetuse kohta lahku. Kolmapäevane hind ärireisijale muutub nädala lõpus turisti jaoks ligi neljandiku võrra madalamaks.

Edasisi suuremaid hinnamuutusi Mercure'i hotell ei kavanda. «See on strateegia küsimus,» ütleb Miquel. «Meie lepime hindu hoides madalama täituvusega, säilitades oma stiili.»

ASi Reval Hotelligrupp nõukogu esimees Tarmo Sumberg väidab, et nende hotellides on hinnad samal tasemel kui eelmisel aastal ja hotellipidajad neid langetada ei kavatse. Sumbergi sõnul püüavad hotellid meelitada kliente paremate tingimustega, parema teeninduse ja hotellitubade kvaliteediga.

Viru hotelli hoone erastanud ASi SRV Kinnisvara juhatuse esimees Alvar Ild ütleb, et hotelliäri mõjutavad ka poliitilised otsused. Ta räägib, et näiteks SRÜ riikidest tulevate turistide osa on Eestis väike, Viru hotellis peatunutest moodustavad nad napilt 2 protsenti.

Idapiiri taga on väga suur potentsiaal, mis tuleks kindlasti ära kasutada, leiab Ild. Helsingit külastavate Venemaa turistide arv on tema sõnul rootslaste järel teisel kohal. «Nad tuleksid ka siia, kui neil oleks Eestisse saamiseks samasugused tingimused,» väidab Ild. «Ise oleme sellised tingimused loonud.»

Yrjö Vanhanen viitab riigi mõjust turistide arvule rääkides paarile tuttavale, keda ta mõni minut enne meie kohtumist tänaval kohtas. Viimased olid Soome laevalt kaldale pääsemiseks sunnitud lämbel suvepäeval poolteist tundi passikontrollis seisma. Nii mõnigi turist võib seda nimetada viimaseks korraks, kui ta Eestit külastab, lausub Vanhanen.

Vanhanen lükkab tagasi kahtlused, et mõni Tallinna kesklinnas tegutsev heas korras hotell võiks lähiaastatel olelusvõitluses alla jääda. Samas kinnitavad kõik hotelliärimehed ühest suust, et Tallinna kõrgema hinnaklassiga, nelja ja viie tärni hotelle enam ei mahu.

«On väga inimlik, et tahetakse eelkõige nelja tärni turul olla, mis on uhkem, kallis ning eemalt vaadates tunduvalt auväärsem,» sõnab Alvar Ild. «Sellega on kahjuks viga tekkinud -- üle keskmise hinnaklassiga hotellide osas on ülepakkumine, samas kui klientide osas on kaalukausid vastupidi.»

Tallinna külastavad peamiselt ostukirest ning madalatest hindadest lähtuvad kliendid. Ild on nõus, et kui lähiaastatel suureneb hotellitubade arv, hakkab konkureerivate hotellifirmade täituvus vähenema ning hinnad langema.

Hetkel kuum