Noored ihkavad välismaale õppima minna

Sellel aastal tuli Eestisse tagasi USAs aasta vahetusõpilasena tarkust omandanud Ühispanga presidendi Ain Hanschmidti poeg Harri.

Eestis ainsana tavalistesse välisriigi keskkoolidesse noorukeid aastaks õppima organiseeriva mittetulundusühingu Youth For Understanding (YFU) tegevdirektor Renaldini Vilipus tõdeb, et Eesti koolinoorte saatmine välisriikidesse muutub üha populaarsemaks. «Ka välismaalaste vastuvõtmine,» kinnitab ta.

Vilipuse sõnul tunnevad programmi vastu huvi mitmed prominendid. «Paljud siiski veel ei tunne meid,» tõdeb Vilipus, olles kindel, et iga aastaga hakkavad lapsevanemad võõras kultuuris lapse harimist rohkem hindama. «Ometi oleme Eestisse elama võtnud üle 15 ja välja õppima saatnud üle 85 noore inimese, mis on märkimisväärne arv,» räägib kaheksandat aastat vältava programmi juht. Ise Saksamaal vahetusõpilane olnud Vilipus väidab, et lisaks teiste kultuuridega tutvumisele õpib nooruk kohaliku võõrkeele suhtlustasandil vaid kolme kuuga. «Valikut ju pole,» tõdeb ta. Vilipuse sõnul on võimalik lapse saatmisel kasutada ka sponsoreid, kelleks on näiteks kohalik omavalitsus või mõni firma. Kui pool rahast on perel endal kogutud, siis pole enam lapse saatmine välismaale võimatu, kinnitab Vilipus.

«1995. aastal tahtis Tiiu Silves võtta oma majja elama ühe välisõpilase, kuid me ei tahtnud, et nooruk elaks kolme meetri kõrguse betoonaia taga pideva turvameeste valve all,» selgitab Vilipus YFU poliitikat.

ASi Pärnu Sadam juhatuse esimees Peeter Volkov sõnab, et tema Pärnu Humanitaargümnaasiumis sügisel abituuriumisse minev tütar läheb Uus-Meremaale õppima omast soovist. «Kuskilt jutuajamisest tuli välja, et selline võimalus on olemas ning tütar uuris kõik ise välja,» seletab tippjuht. «Kõige tähtsam on sinna mineku juures see, et maailma näeks ja inglise keele perfektselt selgeks õpiks,» leiab lapsevanem Volkov.

Igal juhul on õpingud välismaal noore inimese arengus kasulikud, suurim kasu on silmaringi laienemises, sõnab sadamajuht. «Ehkki tütar oma koolis aasta kaotab, pole see kaotus nii suur, et välismaal õppimise üles kaaluks,» kinnitab ta. Volkovi sõnul maksab ta enam kui 70 000kroonise tasu ise, ilma sponsoriteta või laenu võtmiseta. «Pole pakutud, ei oska öelda,» vastab ta küsimusele, kas ta ise võtaks välisõpilase oma perre elama.