«Venitamine» kindlustusseadusega
Pressis, sh ÄPs, on avaldatud seisukohti Rahandusministeeriumi osakonnajuhataja Alar Urmi kaheaastasest vastutegutsemisest uue kindlustusseaduse eelnõu vastuvõtmisele. Loodi pilt, nagu olnuks 1997.a kindlustusinspektsiooni (KI) koostatud seaduseelnõu tollal täiesti valmis.
Kindlustusseltside Liidu seadusloome töögrupile, kus ma töötasin, tundus tollane eelnõu nii toores ja KI keskne, et kindlustustegevuse reguleerimisest ei saanud juttugi olla. KI oli kirjutanud eelnõu, mille kohaselt kogu kindlustustegevust oleks reguleerinud seaduse asemel inspektsioon, seaduse osa oli vaid KI-le selleks volituste vormistamine.
Ei saa rääkida, et seadus oli mõeldud reguleerima kindlustustegevust, kui 135 paragrahvi pikas seaduses (v.a rakendussätted) esines sõna «kindlustusinspektsioon» 230 korda. Lisaks kümned sätted, kus räägiti «käesoleva seaduse §-s x sätestatud korras», mis tähendas jälle KI-d. Muidugi oli töö sellega KI jaoks «põhjuseta venitamine».
Teised eelnõu lugenud olid vastupidisel arvamusel. ASA Kindlustuse juhataja Sergei Net?ajev ei sõminud Urmiga salakokkuleppeid, vaid väljendas kindlustusseltside seisukohta kirjas EKSL tegevdirektorile: «Eelnõu on sisult vastuoluline, vastuolus kehtivate õigusaktidega, normitehniliselt küündimatu ja vastuvõetamatu kontseptsiooniga».
Ühelt poolt oli § 106 kohaselt «kõigi kindlustusasutuste tegevus allutatud EV KI kontrollile» ja teiselt poolt § 3 p 3 kohaselt oli «kindlustusasutuseks käesoleva seaduse mõistes...KI». Paljud sätted olid defineerimatud ja oleksid vastuvõetuina jätnud kindlustusseltsid ja kindlustuse vahendajad KI ametnike tujude meelevalda. Seadus peab olema täpsem kui eelnõu § 18 lg 3, mille kohaselt oleks KI võinud keelata Eesti kindlustusandjal tütarseltsi või filiaali asutamise välisriigis, kui «kindlustustegevus ei ole kavandatud nõutaval tasemel». Eks proovi tõestada, et oled «kavandanud nõutaval tasemel».
§ 29 lg 2 lubas kindlustusandja juhatuse esimeheks olla vaid majandusalase või juriidilise kõrgharidusega inimesel, KI peadirektoriks oleks kõlvanud aga ka matemaatilist kõrgharidust omav isik (§ 107 lg 1). § 107 lg 1 kohaselt oleks KI peadirektorit hakanud nimetama ametisse ja vabastama ametist EV president. See säte oleks nõudnud Põhiseaduse muutmist.
Muuta tulnuks teisigi seadusi. Muidu ei oleks saanud maksta KI teenistujale riiklikku pensioni 75% viimasest ametipalgast selle pideva ümbervaatamisega, kui vastava ametikoha ametipalk muutub (§ 123 lg 2) või sätestada, et KI teenistujat reservväelaste õppekogunemistele ei kutsuta (§ 124).
Eestis on aastaga viis kindlustusseltsi jõudnud pankrotini. Alar Urmi ei saa teha vastutavaks nende pankrottide eest. Sellist järeldust püüavad aga seisukohad uue kindlustusseaduse «põhjuseta venitamisest» esile kutsuda.