• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas Eesti peaks kiirustama Euroopa Liiduga liitumisega?

    Meil ei ole lihtsalt teist alternatiivi. Kui me püüaksime selle vastu midagi teha, siis oleks see nagu tuuleveskitega võitlemine. Pigem peaksime minema selle protsessiga kaasa ja leidma need positiivsed küljed ja kasud Eestile, ning nende suunas võimalikult kiiresti edasi liikuma.
    Oluline on, et me ei avastaks ennast ootamatult situatsioonist, kus meile on antud hoop seljatagant. Mõtlen siin, et turismifirmad peaksid olema Euroopa Liiduga ühinemiseks võimalikult hästi valmis ja juba eelnevalt läbi uurinud, mis võimalused ja ohud sellega kaasnevad.
    Euroopa Liidus on turismiäri rohkem reguleeritud ja mingis mõttes ka rohkem korrastatud. Ka Eesti turismifirmad peavad selles suunas hakkama liikuma ning see võib tuua kaasa päris mitmeid probleeme. Eestis on praegu halle alasid suhete kolmnurgas reisikorraldaja--reisimüüja--klient. Euroopa Liidus on täiesti selgelt ja üheselt paika pandud ka garantiid, mida turismifirmadelt nõutakse, et kui firma peaks pankrotistuma, kuidas siis klientide kulud kaetakse.
    Kiire liitumine on seotud julgeoleku aspektiga, mis jätab majandusliku poole teisejärguliseks. On ju riike, mis ei kuulu Euroopa Liitu, kuid saavad sellegipoolest edukalt hakkama.
    Eestisse imporditakse väga palju välisriikide poolt doteeritud kaupu. Eesti riik aga mingeid dotatsioone oma tootjatele ei maksa. Sellepärast tundub mulle, et see vabakaubandus, mis liitumisega kaasneb, on Eestile teatud mõttes hukatuslik. Riik peaks ikkagi analüüsima, kui konkurentsivõimeline on Eesti tööstus vabakaubanduse tingimustes. Vastasel korral muutume analoogseks Vatikaniga, kus oma tööstus praktiliselt puudub.
    Kui kiirustamine toimub ohvrite hinnaga ja ohvreid tuleb tuua nii palju, et see saab Eesti majandusele kurnavaks või hukatuslikuks, siis tasub ikkagi mõelda, kas Euroopa Liitu peab galopiga jooksma.
    Euroopa Liit püstitab toodetele ja tööstustele hulgaliselt nõudeid ja kui tänu sellele ettevõte ei saa või ei tohi enam toota, siis lööb see valusalt Eesti tööstust. Euroopa Liidu liikmesriikide tööstused on meist kaugel ees ja neil on olnud rohkem aega oma elu korraldada ja sättida vastavaks nende nõuetega, mis Euroopa Liidus kehtivad.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ajakirjanik: kuidas helistada Härra või Proua Pärnumaale?
Kui maavalitsused on kadunud ja omavalitsuste liit ei toimi, siis kuidas ja kellega peaks võimalik investor, ettevõtja või välispartner suhtlema, kirjutab ajakirjanik Kalev Vilgats Pärnumaa näitel.
Kui maavalitsused on kadunud ja omavalitsuste liit ei toimi, siis kuidas ja kellega peaks võimalik investor, ettevõtja või välispartner suhtlema, kirjutab ajakirjanik Kalev Vilgats Pärnumaa näitel.
Volvo Cars sihib 23 miljardi dollarist hinnasilti
Praegu Hiina autotööstusettevõttele Geely Holding kuuluv Volvo Cars teatas, et IPO tuleb hinnavahemikus 53-68 Rootsi krooni (SEK) aktsia kohta, vahendab Reuters.
Praegu Hiina autotööstusettevõttele Geely Holding kuuluv Volvo Cars teatas, et IPO tuleb hinnavahemikus 53-68 Rootsi krooni (SEK) aktsia kohta, vahendab Reuters.
Baltic Agro Machinery saab uue juhi
Alates 11. oktoobrist juhib Baltic Agro Machinery ASi Marek Tamm, kes vastutab müügi-, teenindus- ja varuosade äritegevuse eest ettevõttes.
Alates 11. oktoobrist juhib Baltic Agro Machinery ASi Marek Tamm, kes vastutab müügi-, teenindus- ja varuosade äritegevuse eest ettevõttes.
Reformierakond vandus Keskerakonnale alla
Reformierakond jälgis pühapäeval valimistulemusi Nordic Hotel Forumis. Erakonna linnapeakandidaat Kristen Michal tunnistas veel enne keskööd, et ootab tulemusi ärevusega.
Reformierakond jälgis pühapäeval valimistulemusi Nordic Hotel Forumis. Erakonna linnapeakandidaat Kristen Michal tunnistas veel enne keskööd, et ootab tulemusi ärevusega.