- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,78
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,78
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kas Eesti peaks kiirustama Euroopa Liiduga liitumisega?
Meil ei ole lihtsalt teist alternatiivi. Kui me püüaksime selle vastu midagi teha, siis oleks see nagu tuuleveskitega võitlemine. Pigem peaksime minema selle protsessiga kaasa ja leidma need positiivsed küljed ja kasud Eestile, ning nende suunas võimalikult kiiresti edasi liikuma.
Oluline on, et me ei avastaks ennast ootamatult situatsioonist, kus meile on antud hoop seljatagant. Mõtlen siin, et turismifirmad peaksid olema Euroopa Liiduga ühinemiseks võimalikult hästi valmis ja juba eelnevalt läbi uurinud, mis võimalused ja ohud sellega kaasnevad.
Euroopa Liidus on turismiäri rohkem reguleeritud ja mingis mõttes ka rohkem korrastatud. Ka Eesti turismifirmad peavad selles suunas hakkama liikuma ning see võib tuua kaasa päris mitmeid probleeme. Eestis on praegu halle alasid suhete kolmnurgas reisikorraldaja--reisimüüja--klient. Euroopa Liidus on täiesti selgelt ja üheselt paika pandud ka garantiid, mida turismifirmadelt nõutakse, et kui firma peaks pankrotistuma, kuidas siis klientide kulud kaetakse.
Kiire liitumine on seotud julgeoleku aspektiga, mis jätab majandusliku poole teisejärguliseks. On ju riike, mis ei kuulu Euroopa Liitu, kuid saavad sellegipoolest edukalt hakkama.
Eestisse imporditakse väga palju välisriikide poolt doteeritud kaupu. Eesti riik aga mingeid dotatsioone oma tootjatele ei maksa. Sellepärast tundub mulle, et see vabakaubandus, mis liitumisega kaasneb, on Eestile teatud mõttes hukatuslik. Riik peaks ikkagi analüüsima, kui konkurentsivõimeline on Eesti tööstus vabakaubanduse tingimustes. Vastasel korral muutume analoogseks Vatikaniga, kus oma tööstus praktiliselt puudub.
Kui kiirustamine toimub ohvrite hinnaga ja ohvreid tuleb tuua nii palju, et see saab Eesti majandusele kurnavaks või hukatuslikuks, siis tasub ikkagi mõelda, kas Euroopa Liitu peab galopiga jooksma.
Euroopa Liit püstitab toodetele ja tööstustele hulgaliselt nõudeid ja kui tänu sellele ettevõte ei saa või ei tohi enam toota, siis lööb see valusalt Eesti tööstust. Euroopa Liidu liikmesriikide tööstused on meist kaugel ees ja neil on olnud rohkem aega oma elu korraldada ja sättida vastavaks nende nõuetega, mis Euroopa Liidus kehtivad.
Enimloetud
4
Poolaasta TOP tehingud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Poolaasta TOP tehingud
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele