• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kodukotuse-nimekirjad ei usu Toompead

    Keskerakond esitas oma nimekirja 71 linnas-vallas. Mõõdukad 25, Reformierakond 16, Isamaaliit 12. Kui aga arvestada, et üldse valitakse 45 linna- ja 202 vallavolikogu, on selge, et parteistumine Eestis pole edenenud.
    Seis kinnitab, et sotsiaalpoliitilisi protsesse -- aga inimeste liitumine parteidega on seda -- ei saa kunstlikult forsseerida. Eriti siis, kui tegijate endi sammud ei kinnita sõnu. Detsembris 1999 sündis Reformierakonna, Isamaaliidu ja Mõõdukate valimisliit, mis liidu õigust taga ajades saavutas (Kesk)erakonna valimisvõidu tühistamise.
    Tõrjuv hoiak parteistumisse tuleneb paljus meetoditest, millega meil poliitikat aetakse. Mis salata -- Eesti erakondade suhted, positsiooni ja opositsiooni vahekord on liialt konfliktne ning rõhutatult üksteist välistav. Pealegi valab ajakirjandus pidevalt õli tulle.
    Juhtivate päevalehtede vedamisel hakati rohkem kui aasta tagasi iga sõna saanud kodanikku parteilasena märgistama. Kirjutas ta erakonna asjast või bioloogiast. Ajakirjanike abil jagati erakonnad headeks-halbadeks ja parteistunud isikud osutusid õige või vale erakonnaga liitujateks.
    Kui see võis olla riigikogu valimiste kaasnähtus, siis pärast valimisi läks olukord hullemaks -- iga patuteo puhul tehti kõigepealt kindlaks isiku parteiline kuuluvus. Suurele osale elanikkonnast hakkab selline sildistamine vastu. Eriti tundlikud ollakse väiksemates kohtades, mille kajastus on neutraalsete nimedega valimisliitude (taas)tekkimine.
    Seda vaatamata 17. oktoobri valimiste suurele eripärale -- kandideerijad teavad, et järgmised kolm aastat võimul kulgevad praeguse riigikogu käpa all, tuleb arvestada kolmikliidu võimulolekuga. Volikogude kaks eelmist koosseisu teadsid, et alustavad ühe valitsusega, aga võivad lõpetada teisega.
    Nüüd pole valikut -- tuleb kas tingimusteta tunnistada märtsis 1999 võimuletulnuid või leppida Toompea ebasoosinguga kõik kolm aastat.
    Seda üllatavam on, et kolmikliidu erakonnad suutsid esitada kõigest 53 nimekirja -- enamik kohalike volikogude tegelastest loobus enda avalikust sidumisest võimulolijatega. Tegu on maapiirkondade esindajate umbusaldusavaldusega senisele parteilisele põllumajandus- ja regionaalpoliitikale. Ei usuta uue valitsuse pakutavat, milles osa etendab kolmikliidu n-ö linlik päritolu.
    Viimast teades on rabav EME ja Maaliidu vähene aktiivsus -- nende liidrite ühinemislubadus ei saa asendada oma nimekirjaga kohtade võitmist volikogudes. Sama kehtib ka Pensionäride ja Perede Erakonna kohta, sest parteistumist üle elavas riigis ei saa keegi ühtegi valimist vahele jätta. Suurem osa valijatest (eriti pensionäridest) ju ei jäta valimisi vahele ja küllap leitakse uus erakond.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ivo Suursoo: sektoriaalsed langused on paratamatud, aga nendega oleme ju harjunud
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Paljusid hullutanud investeering tegi rikkaks vaid ühe mehe
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
Parim juht Madis Toomsalu ei seadnud LHVsse minnes karjäärirada ette
„Parim juht 2022“ tiitili pälvis LHV Grupi juht Madis Toomsalu. Ta on rääkinud juhiks saamisest ja olemisest Äripäeva raadios, ent ka tema kollegid võtsid vaevaks parimat juhti kiita.
„Parim juht 2022“ tiitili pälvis LHV Grupi juht Madis Toomsalu. Ta on rääkinud juhiks saamisest ja olemisest Äripäeva raadios, ent ka tema kollegid võtsid vaevaks parimat juhti kiita.
Raadiohitid: hinnatõususest ja investeerimisest
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Kristi Saare juhtidele: sul on juba piisavalt, aita nüüd teisi
Teil kõigil on piisavalt raha, nüüd on aeg aidata ka teistel selleni jõuda, rääkis Naisinvestorite Klubi asutaja ja eestvedaja Kristi Saare Pärnu juhtimiskonverentsil.
Teil kõigil on piisavalt raha, nüüd on aeg aidata ka teistel selleni jõuda, rääkis Naisinvestorite Klubi asutaja ja eestvedaja Kristi Saare Pärnu juhtimiskonverentsil.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.