Toomas Alatalu • 13 oktoober 1999

Kodukotuse-nimekirjad ei usu Toompead

Keskerakond esitas oma nimekirja 71 linnas-vallas. Mõõdukad 25, Reformierakond 16, Isamaaliit 12. Kui aga arvestada, et üldse valitakse 45 linna- ja 202 vallavolikogu, on selge, et parteistumine Eestis pole edenenud.

Seis kinnitab, et sotsiaalpoliitilisi protsesse -- aga inimeste liitumine parteidega on seda -- ei saa kunstlikult forsseerida. Eriti siis, kui tegijate endi sammud ei kinnita sõnu. Detsembris 1999 sündis Reformierakonna, Isamaaliidu ja Mõõdukate valimisliit, mis liidu õigust taga ajades saavutas (Kesk)erakonna valimisvõidu tühistamise.

Tõrjuv hoiak parteistumisse tuleneb paljus meetoditest, millega meil poliitikat aetakse. Mis salata -- Eesti erakondade suhted, positsiooni ja opositsiooni vahekord on liialt konfliktne ning rõhutatult üksteist välistav. Pealegi valab ajakirjandus pidevalt õli tulle.

Juhtivate päevalehtede vedamisel hakati rohkem kui aasta tagasi iga sõna saanud kodanikku parteilasena märgistama. Kirjutas ta erakonna asjast või bioloogiast. Ajakirjanike abil jagati erakonnad headeks-halbadeks ja parteistunud isikud osutusid õige või vale erakonnaga liitujateks.

Kui see võis olla riigikogu valimiste kaasnähtus, siis pärast valimisi läks olukord hullemaks -- iga patuteo puhul tehti kõigepealt kindlaks isiku parteiline kuuluvus. Suurele osale elanikkonnast hakkab selline sildistamine vastu. Eriti tundlikud ollakse väiksemates kohtades, mille kajastus on neutraalsete nimedega valimisliitude (taas)tekkimine.

Seda vaatamata 17. oktoobri valimiste suurele eripärale -- kandideerijad teavad, et järgmised kolm aastat võimul kulgevad praeguse riigikogu käpa all, tuleb arvestada kolmikliidu võimulolekuga. Volikogude kaks eelmist koosseisu teadsid, et alustavad ühe valitsusega, aga võivad lõpetada teisega.

Nüüd pole valikut -- tuleb kas tingimusteta tunnistada märtsis 1999 võimuletulnuid või leppida Toompea ebasoosinguga kõik kolm aastat.

Seda üllatavam on, et kolmikliidu erakonnad suutsid esitada kõigest 53 nimekirja -- enamik kohalike volikogude tegelastest loobus enda avalikust sidumisest võimulolijatega. Tegu on maapiirkondade esindajate umbusaldusavaldusega senisele parteilisele põllumajandus- ja regionaalpoliitikale. Ei usuta uue valitsuse pakutavat, milles osa etendab kolmikliidu n-ö linlik päritolu.

Viimast teades on rabav EME ja Maaliidu vähene aktiivsus -- nende liidrite ühinemislubadus ei saa asendada oma nimekirjaga kohtade võitmist volikogudes. Sama kehtib ka Pensionäride ja Perede Erakonna kohta, sest parteistumist üle elavas riigis ei saa keegi ühtegi valimist vahele jätta. Suurem osa valijatest (eriti pensionäridest) ju ei jäta valimisi vahele ja küllap leitakse uus erakond.

Hetkel kuum