Imbkaev ja vananenud torustik

Pärast suvila või eramu ostmist soovivad paljud omanikud vee- ja kanalisatsioonisüsteeme kaasajastada. Uue kaevu tegemiseks saadakse luba lähtuvalt sellest, kas heitvee ärajuhtimine on lahendatud, märgib Tallinna keskkonnaameti juhataja asetäitja Kalle Türk.

Sama asutuse veeosakonna juhtaja Anni Turro sõnul on probleemiks sadevee ja liigvee ärajuhtimine. Sadevete kanalisatsioon pole välja arendatud Merivälja ja Mähe vahelisel alal, Mähel, Kakumäel, Veskimetsas, Lillekülas. Sealsed omanikud on paigutanud kuivenduskraavidele mitmes suuruses truupe erinevale sügavusele.

Ehituse ja planeerimise seadus ei nõua, et väikeelamu projekt peab sisaldama ka drenaazhi- ja sadevee ärajuhtimise lahendust. Sageli eramuomanik ei teagi veega seotud probleemidest. «Peale selle, et tellija võtab tipparhitekti oma maja projekteerima, peaks vajadusel appi võtma ka kvalifitseeritud maaparandaja,» ütleb Türk.

Enne elamu ostmist peab välja selgitama, kui kaugel on majast vee- ja kanalisatsioonitrassid. Detailplaneering võib olla valmis, kuid see ei tähenda veel, et tehnovarustus on välja arendatud. Heauskne ostja ostab krundi ära, sest kehtestatud detailplaneeringul on torud jooniste peal olemas. Tegelikkuses neid aga ei pruugi veel olla.

Seaduse järgi tuleb piirkond välja arendada detailplaneeringu järgi. Esimesed kinnistuomanikud võivad jääda aastateks ilma tsentraalse puurkaevuveeta. Turro sõnul pole selge, kes peab välja arendama vesivarustuse ja kanalisatsiooni kuni krundi piirini. Tallinnas on üle 15 000 kogumiskaevu. Vähe on aga kohti, kuhu nendest võetavat heitvett juhtida.

Puurkaevu tegemiseks annab keskkonnaamet loa reeglina vaid siis, kui puurkaev on piirkonna varustamiseks ette nähtud detail- või üldplaneeringuga. Madalatest veekihtidest (ca 20-30 m) vee võtmiseks lubatakse mõnikord ka ajutisi individuaalseid puurkaeve rajada.

On piirkondi (nt Viimsi), kus ülemised veekihid puuduvad ja sel juhul on võimalik saada luba ka sügava alumiste veekihtideni ulatuva kaevu rajamiseks.

Väikese tarbimisega majapidamise sügavas puurkaevus võib vesi kuumadel suvekuudel hapnema minna. «Konkreetne juhus oli sel suvel,» räägib Kaar. «Arvati, et keegi on kaevu solki lasknud, tegelikult oli kaev ise roiskunud.»