Tolli tagatis pärsib ettevõtlust

ASi Harju Elekter juhatuse esimees Andres Allikmäe ütles, et ehkki ka materjali pealt nõutav tagatis paneb enamiku ettevõtjaist põdema ja võib väiksematele saatuslikuks saada, on tema rohkem mures ajutiselt mõne töö tegemiseks sissetoodavate seadmete pealt nõutava tagatise pärast. «Mõni neist tuuakse maale vaid ühe-kahe operatsiooni tegemiseks, aga nende maksumus ulatub miljonitesse,» tõi ta näite. Päriseks osta pole selliseid masinaid mõtet. Allikmäe sõnul on tagatiste süsteemi loomine keerukas ja vaevanõudev ning tähendab Harju Elektrile miljonilisi lisakulusid.

Harju Elekter toodab juhtmeid Soome firmale PK Cables. Selleks toob ta tänavu sisse materjali 350 mln krooni eest. Allikmäe sõnul on tegemist spetsiifilise toodanguga, millega pole Eestis midagi peale hakata ja pole mingit alust karta, et seda siit enam välja ei viida. «Kui toll pettust kardab, tegelegu petturitega, mitte ärgu avaldagu usaldamatust ausate ettevõtjate suhtes,» lausus ta.

Tolliseadus võimaldab nõuda töötlemiseks imporditavate kaupade ja seadmete pealt tagatist, kuid seni on seda tehtud erandjuhtudel. Nüüd valmib rahandusministeeriumis määrus, mis kehtestab tollitagatise nõudmise korra. Ettevõtjaid on hoiatatud, et novembris see kord jõustub. Tagatise, teatud protsent käibemaksult, võib tasuda rahas, aga selleks võib hankida ka panga- või kindlustusgarantii. Transiidi puhul kehtib tagatise nõue juba neli aastat.

Vt. ka Tolli tegevus pitsitab 10 mld ulatuses käivet