- OMX Baltic−0,33%301,29
- OMX Riga0,02%893,52
- OMX Tallinn0,56%2 081,11
- OMX Vilnius−0,12%1 199,62
- S&P 500−0,11%6 198,01
- DOW 300,91%44 494,94
- Nasdaq −0,82%20 202,89
- FTSE 1000,28%8 785,33
- Nikkei 225−1,24%39 986,33
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,65
- OMX Baltic−0,33%301,29
- OMX Riga0,02%893,52
- OMX Tallinn0,56%2 081,11
- OMX Vilnius−0,12%1 199,62
- S&P 500−0,11%6 198,01
- DOW 300,91%44 494,94
- Nasdaq −0,82%20 202,89
- FTSE 1000,28%8 785,33
- Nikkei 225−1,24%39 986,33
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,65
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Agresso -- säästlikkuse proovikivi
Kui ministeerium ostab auto, aga seda juhtima paneb juhiloata ametniku, kes autoga sihitult ringi kihutades avariisid teeb, siis ilmselt ei süüdistataks tekkinud jamas ja kulutustes autot, vaid ikka sõiduoskuseta juhti ning otsustajaid, kes lubasid rooli juhtimisõiguseta isiku. Miks siis rahandusministeeriumis Agres-so majandustarkvara kasutamisega seotud probleemides süüdistada Agressot?
Agresso Group on üks maailma kiiremini arenevaid ja tunnustatud majandustarkvara tootjaid. Ettevõtte turuosa laieneb hoogsalt Skandinaa-viamaades, USAs, Kanadas jm, kasutajaiks ka riigiasutused.
Ometi sõitis rahandusministeerium Agressoga kraavi, põhjustades suurt rahalist kahju. Põhjused on ilmsed ja neid on päris palju. Võiks öelda, et majandustarkvara korralikuks kasutusele võtmiseks ei tehtud peaaegu midagi.
Tarkvara osteti enne selgete eesmärkide püstitamist. Partneriks valiti väga väike ning küsitavate kogemuste ja oskustega firma IFOR AB, kes ei ole Agresso Groupi ametlik koostööpartner, ei oma sertifitseeritud konsultante. Agres-so koolitatud konsultante pole ka rahandusministeeriumis.
Riik võttis endale kohustuse juurutada, tõlkida, arendada ja hooldada ostetud tarkvara, omamata selles vallas vähimaidki kogemusi, taotlemata eelarvest selleks piisavalt raha ning suutmata töötajaid piisavalt motiveerida. See oli ilmselt põhjus, miks Eestis ei ole viis aastat vanalt Agresso versioonilt üle mindud uuemale -- töötajaid said palka niigi, neil puudus huvi õppida selgeks uus versioon, koostada käsiraamatud, koolitada inimesi uut versiooni kasutama. Ometi lubavad riigi makstud hooldustasud tasuta uuemale versioonile üle minna.
Mööda pandi veel ühe väga olulise asjaga. Tarkvara juurutamiseks ei piisa kasutajate väljaõppest. Õppida on vaja ka juurutamist ning tarkvaraprojekti juhtimist. Kuna projekti üldise kulu kontrollimine jäeti samade inimeste hooleks, kes vastutasid juurutamise eest, saigi võimalikuks see, et projekti veeti aasta-aastalt edasi poolikult, suurendades nii lõplikku kahju veelgi.
Nüüd tuleb uuesti alustada. Kui aga alustatakse samamoodi, ehkki teise tarkvaraga, kordub sama stsenaarium. Seepärast on vaja teha selgeks, milliseid otsuseid tahetakse riigi raamatupidamissüsteemist saadava info põhjal teha, koostada otsustele vastavad aruandluse põhimõtted, juurutada tarkvara.
Mõistagi tähendab see uut tööd ja lisaraha. Kui valida uus tarkvara, siis ka kulutusi sellele. Kui jätkata Agressoga, saab raha säästa. Keskmine majandustarkvara juurutamine keskmises riigiasutuses maksab ca 400 000 krooni, millest pool on tarkvara hind. Kui asendada Agresso 50 litsentsi muu tarkvaraga, tuleb riigil maksta 20 miljonit krooni.
Enimloetud
4
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele