• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Agresso -- säästlikkuse proovikivi

    Kui ministeerium ostab auto, aga seda juhtima paneb juhiloata ametniku, kes autoga sihitult ringi kihutades avariisid teeb, siis ilmselt ei süüdistataks tekkinud jamas ja kulutustes autot, vaid ikka sõiduoskuseta juhti ning otsustajaid, kes lubasid rooli juhtimisõiguseta isiku. Miks siis rahandusministeeriumis Agres-so majandustarkvara kasutamisega seotud probleemides süüdistada Agressot?
    Agresso Group on üks maailma kiiremini arenevaid ja tunnustatud majandustarkvara tootjaid. Ettevõtte turuosa laieneb hoogsalt Skandinaa-viamaades, USAs, Kanadas jm, kasutajaiks ka riigiasutused.
    Ometi sõitis rahandusministeerium Agressoga kraavi, põhjustades suurt rahalist kahju. Põhjused on ilmsed ja neid on päris palju. Võiks öelda, et majandustarkvara korralikuks kasutusele võtmiseks ei tehtud peaaegu midagi.
    Tarkvara osteti enne selgete eesmärkide püstitamist. Partneriks valiti väga väike ning küsitavate kogemuste ja oskustega firma IFOR AB, kes ei ole Agresso Groupi ametlik koostööpartner, ei oma sertifitseeritud konsultante. Agres-so koolitatud konsultante pole ka rahandusministeeriumis.
    Riik võttis endale kohustuse juurutada, tõlkida, arendada ja hooldada ostetud tarkvara, omamata selles vallas vähimaidki kogemusi, taotlemata eelarvest selleks piisavalt raha ning suutmata töötajaid piisavalt motiveerida. See oli ilmselt põhjus, miks Eestis ei ole viis aastat vanalt Agresso versioonilt üle mindud uuemale -- töötajaid said palka niigi, neil puudus huvi õppida selgeks uus versioon, koostada käsiraamatud, koolitada inimesi uut versiooni kasutama. Ometi lubavad riigi makstud hooldustasud tasuta uuemale versioonile üle minna.
    Mööda pandi veel ühe väga olulise asjaga. Tarkvara juurutamiseks ei piisa kasutajate väljaõppest. Õppida on vaja ka juurutamist ning tarkvaraprojekti juhtimist. Kuna projekti üldise kulu kontrollimine jäeti samade inimeste hooleks, kes vastutasid juurutamise eest, saigi võimalikuks see, et projekti veeti aasta-aastalt edasi poolikult, suurendades nii lõplikku kahju veelgi.
    Nüüd tuleb uuesti alustada. Kui aga alustatakse samamoodi, ehkki teise tarkvaraga, kordub sama stsenaarium. Seepärast on vaja teha selgeks, milliseid otsuseid tahetakse riigi raamatupidamissüsteemist saadava info põhjal teha, koostada otsustele vastavad aruandluse põhimõtted, juurutada tarkvara.
    Mõistagi tähendab see uut tööd ja lisaraha. Kui valida uus tarkvara, siis ka kulutusi sellele. Kui jätkata Agressoga, saab raha säästa. Keskmine majandustarkvara juurutamine keskmises riigiasutuses maksab ca 400 000 krooni, millest pool on tarkvara hind. Kui asendada Agresso 50 litsentsi muu tarkvaraga, tuleb riigil maksta 20 miljonit krooni.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ivo Suursoo: sektoriaalsed langused on paratamatud, aga nendega oleme ju harjunud
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Paljusid hullutanud investeering tegi rikkaks vaid ühe mehe
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
Parim juht Madis Toomsalu ei seadnud LHVsse minnes karjäärirada ette
„Parim juht 2022“ tiitili pälvis LHV Grupi juht Madis Toomsalu. Ta on rääkinud juhiks saamisest ja olemisest Äripäeva raadios, ent ka tema kollegid võtsid vaevaks parimat juhti kiita.
„Parim juht 2022“ tiitili pälvis LHV Grupi juht Madis Toomsalu. Ta on rääkinud juhiks saamisest ja olemisest Äripäeva raadios, ent ka tema kollegid võtsid vaevaks parimat juhti kiita.
Raadiohitid: hinnatõususest ja investeerimisest
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Raadiohommikus: investeerimistarkus, kriisistrateegiad ja parim juht
Reedeses hommikuprogrammis räägime investeerimisest, kriisistrateegiatest ja juhtimisest.
Reedeses hommikuprogrammis räägime investeerimisest, kriisistrateegiatest ja juhtimisest.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.