Kui suur on keskmine palk teie ettevõttes?

Meie keskmine palk siseministeeriumiga ei konkureeri. Arvestada tuleb ka seda, et siseministeeriumis eeldatavasti töötavad spetsialistid, aga meie töötajate arvust üle poole moodustavad tavalised töölised.

Arvestades, et riigistruktuur tahab väljatöötamist ja sinna otsitakse haritud ja tarku inimesi, on spetsialisti puhul see kõrge palk normaalne. Samas ei saa ma aru, miks on haridus- ja siseministeeriumi vahel sellised erinevused. 5000 kr palk on võrreldes Eesti keskmisega konkurentsivõimeline, aga sellise palgaga inimeselt ei saa eeldada arendustööd, mida haridusministeeriumis oleks palju vaja.

Kui mulle öeldakse, et tavalisele sekretärile makstakse 13 000, ütlen, et ta on üle makstud, arendusprojektiga tegeleva tippspetsialistile on seda võib-olla vähe. Oleneb sellest, mida saavutada tahetakse.

Meil on ta erinevalt välja võetud. ITP-l on ta üks ja töölistel natuke teine. On olemas firma keskmine ka. Aga kui ma ütleks teile keskmise, siis ta jääb sinna kahe ministeeriumi numbri vahepeale.

Miks riigis sellised käärid on, ma ei oska öelda. Ausalt öelda ei ole ma ka sellega oma pead absoluutselt vaevanud.

Tegin natuke matemaatikat ja kurvastusega nendin, et oleme seal kuskil haridusministeeriumi kandis. See sõltub töötajaskonna koosseisust. Meil on suur hulk müügipersonali, tippjuhtide ja- spetsialistide arv on suhteliselt väike. Seepärast see keskmine ei näita eriti midagi.

Aga üks asi on ettevõtte üldine keskmine, see on asi, mis meid ennast ettevõttena vähem huvitab, see on nagu see haigla keskmine temperatuur. Me vaatame keskmisi ametikategooriate järgi ja võrdleme neid Fontese palgaturu-uuringutega. Ja seal oleme me konkurentsivõimelised.

Ministeeriumide vahe oli muidugi jahmatav. Eriti kui vaadata, kuhu on jäänud haridus, siis see teeb nõutuks riigi prioriteetide suhtes. Kas siin tõesti ei ole arvutusvigu tehtud? Mulle tundub, et riigikontrolli huvi selle teema vastu on õigustatud.

See sõltub objektist ja sellest , kuidas tööd on. Kui on suuremad objektid, makstakse rohkem preemiat ja tehakse rohkem tööd. Kui on väiksemad objektid, on töölepingujärgne palk. Kui ei ole üldse tööd, peame maksma miinimumi.

Aga käärid ministeeriumide vahel -- ma arvan, et sõltub väga palju konkreetse asutuse juhist, kes oskab oma töötajate eest seista. Neil on ette nähtud palgafond ja kui juht suudab oma töötajate sellised palgad ära põhjendada -- et tema ametnikud on tublimad ja neid on vähem ja nad teevad rohkem tööd.