Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kui suur on keskmine palk teie ettevõttes?

    Meie keskmine palk siseministeeriumiga ei konkureeri. Arvestada tuleb ka seda, et siseministeeriumis eeldatavasti töötavad spetsialistid, aga meie töötajate arvust üle poole moodustavad tavalised töölised.
    Arvestades, et riigistruktuur tahab väljatöötamist ja sinna otsitakse haritud ja tarku inimesi, on spetsialisti puhul see kõrge palk normaalne. Samas ei saa ma aru, miks on haridus- ja siseministeeriumi vahel sellised erinevused. 5000 kr palk on võrreldes Eesti keskmisega konkurentsivõimeline, aga sellise palgaga inimeselt ei saa eeldada arendustööd, mida haridusministeeriumis oleks palju vaja.
    Kui mulle öeldakse, et tavalisele sekretärile makstakse 13 000, ütlen, et ta on üle makstud, arendusprojektiga tegeleva tippspetsialistile on seda võib-olla vähe. Oleneb sellest, mida saavutada tahetakse.
    Meil on ta erinevalt välja võetud. ITP-l on ta üks ja töölistel natuke teine. On olemas firma keskmine ka. Aga kui ma ütleks teile keskmise, siis ta jääb sinna kahe ministeeriumi numbri vahepeale.
    Miks riigis sellised käärid on, ma ei oska öelda. Ausalt öelda ei ole ma ka sellega oma pead absoluutselt vaevanud.
    Tegin natuke matemaatikat ja kurvastusega nendin, et oleme seal kuskil haridusministeeriumi kandis. See sõltub töötajaskonna koosseisust. Meil on suur hulk müügipersonali, tippjuhtide ja- spetsialistide arv on suhteliselt väike. Seepärast see keskmine ei näita eriti midagi.
    Aga üks asi on ettevõtte üldine keskmine, see on asi, mis meid ennast ettevõttena vähem huvitab, see on nagu see haigla keskmine temperatuur. Me vaatame keskmisi ametikategooriate järgi ja võrdleme neid Fontese palgaturu-uuringutega. Ja seal oleme me konkurentsivõimelised.
    Ministeeriumide vahe oli muidugi jahmatav. Eriti kui vaadata, kuhu on jäänud haridus, siis see teeb nõutuks riigi prioriteetide suhtes. Kas siin tõesti ei ole arvutusvigu tehtud? Mulle tundub, et riigikontrolli huvi selle teema vastu on õigustatud.
    See sõltub objektist ja sellest , kuidas tööd on. Kui on suuremad objektid, makstakse rohkem preemiat ja tehakse rohkem tööd. Kui on väiksemad objektid, on töölepingujärgne palk. Kui ei ole üldse tööd, peame maksma miinimumi.
    Aga käärid ministeeriumide vahel -- ma arvan, et sõltub väga palju konkreetse asutuse juhist, kes oskab oma töötajate eest seista. Neil on ette nähtud palgafond ja kui juht suudab oma töötajate sellised palgad ära põhjendada -- et tema ametnikud on tublimad ja neid on vähem ja nad teevad rohkem tööd.
  • Hetkel kuum
Oliver Kruuda venitas kavala nõksuga kohtuistungi algust edasi
Turu põhi on tehtud ja investorid vaatavad muretu tuleviku poole
Meditsiinifirma läks üleöö pankrotti: "Kui raha ei ole, siis raha ei ole"
Raadiosaated
Coop Eesti uus juht vihjas, et kauplustekett on ostulainel
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
Kõik raadiosaated
Arvamus
Avo Blankin: Saaremaa püsiühendus ja Rail Baltic võiks olla kaks ühes projekt
Eesti riik vajab infrastruktuuri arenguks visiooniga arhitekti-teenistust, ehitajad killustikku, saarlased aga püsiühendust, kirjutab pensionär Avo Blankin arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti riik vajab infrastruktuuri arenguks visiooniga arhitekti-teenistust, ehitajad killustikku, saarlased aga püsiühendust, kirjutab pensionär Avo Blankin arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Kõik arvamuslood
Inflatsioon
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Kõik inflatsiooni artiklid
Vastutustundlik ettevõtlus
Kõik kategooria artiklid
Investor
Aasta algas võimsalt! Jaanuariga teenisin tagasi 17 000 eurot
Kui eelmise aasta lõpetasin ma 94 000 euro kaotamisega, siis selle aasta esimene kuu on minu investeeringute vastu olnud natukene heldem ja osa rahast tagasi andnud.
Kui eelmise aasta lõpetasin ma 94 000 euro kaotamisega, siis selle aasta esimene kuu on minu investeeringute vastu olnud natukene heldem ja osa rahast tagasi andnud.
Kõik investeerimisteemad
Reaalajas börsiinfo
  • HETKEL EETRIS:
Kuula otse
Väikeettevõtlus
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
KÕIK VÄIKEETTEVÕTLUSE ARTIKLID
Juhtimine
Coop Eesti uus juht vihjas, et kauplustekett on ostulainel
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
Kõik juhtimise artiklid
Jätkusuutlikuma tuleviku nimel - Jaguar Land Rover
Kõik kategooria artiklid
Ukraina
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Kõik Ukraina artiklid
TRINITI õigusblogi
Kõik kategooria artiklid
Suur lugu
Avaliku sektori silmakirjalik saladus: riigiasutused skeemitavad arvetega
Hambaarstide palgad logisevad: maksuamet võitleb ümbrikupalga ja OÜtajatega Tabel: 50 alla 1000eurose palgaga hambaravikliinikut
Kaaperdatud äri: Wendre omanik nõuab endiselt juhtkonnalt kolme miljonit eurot
Kõik suured lood
Sisuturundus
Sisuturundus
Kõik artiklid
Riigikohus: prokuratuur peab ajakirjanikele trahvi taotlemist usutavalt põhjendama Prokuratuur: meile jäi õigus otsustada avaldamise üle
Eesti Ekspressi ajakirjanikud pääsevad prokuratuuri trahvist, mis neile määrati Swedbanki uurimisest kirjutatud loo eest.
Eesti Ekspressi ajakirjanikud pääsevad prokuratuuri trahvist, mis neile määrati Swedbanki uurimisest kirjutatud loo eest.
Kõik Äripäeva artiklid
IIZI Kindlustusmaakler AS – professionaalne kindlustuspartner
Kõik kategooria artiklid
Sisustaja
Kõik kategooria artiklid
Üritused
Üritused
Koolitused
Koolitused
Kõik artiklid
Kõik Äripäeva artiklid

Dividendide TOPDividendide TOP

Suurima omanikutulu teenijad

Suur dividenditüli ajas eduka metalliäri omanikud kohtusse
1
Mikheil Lomtadze8 111 522
2
Väino Kaldoja6 000 000
3
Alar Tamming3 993 300
Vaata kogu nimekirja

Olulisemad uudised

Raadiosaated
Tarbijakäitumise muutused ja manipulatsioon
Saates "Eetris on turundusuudised" tuleb juttu turunduspsühholoogiast ning erinevate kanalite mõjust tarbijakäitumisele. Selleks oleme saatesse kutsunud Kantar Emori käitumisteaduste juhteksperdi Heidi Reinsoni.
Saates "Eetris on turundusuudised" tuleb juttu turunduspsühholoogiast ning erinevate kanalite mõjust tarbijakäitumisele. Selleks oleme saatesse kutsunud Kantar Emori käitumisteaduste juhteksperdi Heidi Reinsoni.
Kõik raadiosaated
Sisuturundus
Sisuturundus
Küberturvalisus
Kõik kategooria artiklid
Äripäeva TOPid
Kõik TOPid
Kõik artiklid
Raske aasta laenu-ühistutele: hoiused vähenesid 13%
Möödunud aastal suure pankrotiskandaali läbi elanud hoiu-laenuühistutel pole ette näidata kaotustele võrdväärset kasvu: kukkunud on nii laenuportfell kui ka hoiused.
Möödunud aastal suure pankrotiskandaali läbi elanud hoiu-laenuühistutel pole ette näidata kaotustele võrdväärset kasvu: kukkunud on nii laenuportfell kui ka hoiused.
Kõik Äripäeva artiklid

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.