• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    GPS aitab nii metsas kui merel

    GPS-Global Position System annab kasutajale võimaluse liikuda eksimatult tundmatul alal, jõuda sihtpunkti lühimat teed mööda ning jälgida objektide asukohta ja nende liikumist. GPSi saab kasutada nii meresõidus, maamõõtmisel, tunnelite ja sildade ehitamisel kui vaba aja veetmisel.
    Mobiiltelefoni hinna ning suurusega GPS-navigaator muutub vajalikuks teejuhiks, kui inimesel on tööd tehes või puhates vaja liikuda piirkonnas, kus ta pole varem viibinud. Samuti abistab seade orienteerumisel hämaruse või uduse ilma korral. Eksinutel piisab, kui teatada kaaslastele või päästeüksusele oma asukoha koordinaadid. Koordinaatide teatamisel polegi GPSi kõrval teisi võimalusi, kui eksinu viibib väljaspool asulaid ning suuremaid maanteid.
    GPS-seade annab pideva võimaluse saada infot selle kohta, millises suunas ja kui kiiresti tuleb liikuda, kui palju on maad sihtpunkti, palju kulub selleni jõudmiseks aega jne. Tsiviilkasutajale mõeldud nn vaba-aja-GPSil on 9 navigatsioonilist ekraanipilti, mis iseloomustavad:
    - staatust (satelliitide paiknemine, signaali tugevus ja pinge patareides);
    - positsiooni (geograafilised koordinaadid, kõrgus merepinnast, kell, kuupäev, graafiline kompass);
    - navigatsiooniparameetrid vabalt valitud punkti.
    Üks ekraanipilt on muudetava mõõtkavaga kaardiplotter, mis jäädvustab meie liikumise trajektoori sihtpunkti suhtes (jääb mällu). Lisaks näitab kurssi, kilometraazhi ja meie paiknemist teiste linnade suhtes ning kursist kõrvalekalde viga.
    GPSil on ka spidomeeter ja kilomeetrilugeja ning ajafunktsioonid.
    GPSi saab ühildada arvutiga, mis võimaldab kasutada koheselt Regio CD-atlast.
    Peamine erinevus GPSi ja kompassi vahel on, et kompass näitab paraalleelkurssi. Kui teel on aga takistusi, millest tuleb ringiga mööduda, võib õige tee kaduda.
    GPSi töö rajaneb ümber maa tiirlevatel satelliitidel.
    GPSi viga on 95 protsendil ajast 20 meetrit, 5 protsendil ajast ei tohi viga ületada 100 m. Viga on loodud julgeolekukaalutlustel.
    GPSi menüü on ingliskeelne nagu ka merenduses ja lennunduses. Instruktsioon on tõlgitud eesti keelde. Menüü on lihtne, kasutatavaid termineid on umbes paarkümmend.
    GPS saab toidet patareidelt, laetavatelt akudelt või auto sigarisüütajast.
    Erinevalt mobiilside kasutajast on lõpphinnaks vaid vastuvõtja hind. Ei ole lepingutasu ega abonementmakset. GPSi saab osta hästi varustatud spordi- ja vaba aja kauplustest. Eesti vaba-aja-GPSide turul pakutakse markidest Magellani ja Carminit. Ülejäänud on professionaalsed.
    - Kui lähen paika, kus pole enne viibinud, võtan GPSi kindlasti kaasa. Eriti teen ma seda pärast juhtumit, kui eksisime tuttavaga üht metsatükki vaatama minnes põhjalikult ära.
    Tarvitan GPSi ka siis, kui pean kusagile kindlaks kellaajaks jõudma, sest seade näitab nii keskmist kiirust kui seda, mis kellaks selle kiirusega kohale jõuan. Autos saab GPSi hõlpsalt kinnitada armatuurlauale või esiklaasi külge. GPSi saab ühendada sigaretisüütajaga ja samaaegselt ka sülearvutiga. Paraku vajab Regio kaart võimsat arvutit.
    Seadme esmase käsitsemise õpib kiiresti ära, juba paari päevaga. Kuna paljud asjad selguvad alles praktikas, kulub GPSi täielikuks tundmaõppimiseks umbes aasta.
    - Kasutasin GPSi esimest korda 1998. aasta suvel seoses projektiga «80 tunniga ümber Eesti». Sattusin asjast vaimustusse, sest nii mõnus on näha end sülearvuti kaardil liikuva punase täpina. Sel suvel õppisin GPSi veelgi rohkem tundma, panime üritusel «Uunoga ümber Eesti» sellega marsruuti paika.
    Tõsiselt oli GPSist abi kanuumatkal marsruudil Peipsi järv--Pärnu laht. Emajõe Suursoo läbimisel määrasime tihti GPSiga koordinaadid ja vaatasime kaardilt, kus viibime.
    Tõhus abivahend on GPS ka seenekorjajale, võimaldades vajadusel alati lähtepunkti tagasi pöörduda. Parvematkal viibides leidsin, et GPS annab teavet parimate küttimis- ning kalastusaegade kohta.
    Autor: Kalev Kaal
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Kaitsta tuleb Ukraina maad, mitte Putini nägu
Iga hinnaga saavutatud relvarahu Venemaaga teeniks Lääne-Euroopa mugavuse, mitte Ukraina huve. Selle soovitajatel jätkub lihtsalt jultumust väita midagi muud, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Iga hinnaga saavutatud relvarahu Venemaaga teeniks Lääne-Euroopa mugavuse, mitte Ukraina huve. Selle soovitajatel jätkub lihtsalt jultumust väita midagi muud, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Enefit Greeni aktsionärid kinnitasid dividendi
Täna toimus Enefit Greeni aktsionäride koosolek, kus kinnitati 0,151 eurone dividend, selgub börsiteatest.
Täna toimus Enefit Greeni aktsionäride koosolek, kus kinnitati 0,151 eurone dividend, selgub börsiteatest.
Coop Panga tippjuht: usaldust tuleb treenida
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Raadiohommikus IT-minister, aasta reklaamiagentuur ja revolutsioon tervishoius
IT-minister Andres Sutiga räägime Eesti riigi positsioonidest WEB3- ja krüptomaastikul – tegu on kiiresti muutuva valdkonnaga, mis kipub regulatsioonidele jalgu jääma.
IT-minister Andres Sutiga räägime Eesti riigi positsioonidest WEB3- ja krüptomaastikul – tegu on kiiresti muutuva valdkonnaga, mis kipub regulatsioonidele jalgu jääma.
Väikeste linnade uued arendused langevad surve alla
Arendajad ja kinnisvaraekspert leiavad, et kiire hinnatõus Tallinnas ei anna hoogu korterelamute kerkimisele väikestes linnades – pigem hakkab see peatuma. Samas ei ole kõik seda meelt ja julgevad uusi arendusi püstitada.
Arendajad ja kinnisvaraekspert leiavad, et kiire hinnatõus Tallinnas ei anna hoogu korterelamute kerkimisele väikestes linnades – pigem hakkab see peatuma. Samas ei ole kõik seda meelt ja julgevad uusi arendusi püstitada.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.