Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kas Eesti Pank peaks keelama Hansa- ja Ühispanga ühinemise?
Hansa- ja Ühispanga ühinemist ei tohiks kuidagi lubada. See ei ole kasulik nende pankade klientidele ja pikas perspektiivis ei ole see kasulik ka moodustuvale superpangale. Tegelikult on ju nii, et mingi väike arv ettevõtteid suudab ennast finantseerida ka pankadest sõltumata, aga suurem osa Eesti ettevõtete ja praktiliselt kõikide eraisikute ainus laenusaamise allikas on pangad. Kui meil oleks üks monopoolsetes tingimustes pank, siis klientide olukord muutuks kehvemaks.
Konkurentsiseaduse mõte on selles, et vältida monopoli. Kahe panga ühinemise korral on põhiküsimus, kas Eestis tekib monopol või mitte. Kui küsimus laheneb selles vaimus, et tekib monopol, siis tuleb Ühis- ja Hansapanga ühinemise vastu olla.
Kogu maailmas toimub praegu suurpankade ühinemine ja muidugi võib väita, et monopolidest rääkides ei peaks lähtuma konkreetse riigi piiridest. Mina olen küll arvamisel, et meil peaks siseriiklikult ka pankade vahel mingi konkurents olema. Pangandusteenused ei ole teistsugused kui muud teenused. Me võiksime rääkida samuti, et meie piimatööstus konkureerib Euroopas ja teeme Eestisse monopoli, et Euroopa turul paremini läbi lüüa.
Konkurentsi seisukohalt on muidugi halb, kui kaks suurt tegijat kokku lähevad. See on Eesti jaoks valus küsimus, sest meil on väga väike turg. Üheltpoolt on hea, kui on konkurents, kuid kui vägisi vältida ühinemisi ja hoida väikseid konkurente, siis on suur oht, et nad ei pea maailmamastaabis konkurentsile vastu.
Eesti Pangal on see võimalus olemas ja ta ei tohiks lubada kahe suurpanga ühinemist. Eeskätt jaeklientide ehk eraisikute ja väikefirmade seisukohast oleks selline otsus õige. Mida kontsentreeritum Eesti pangandusturg on, seda raskemaks muutub olukord jaeklientidele. Suurfirmadel on võimalik pöörduda välisallikate poole.
Teisalt on aga Eesti turg niivõrd väike, et kui siin saab domineerima üks sisuliselt välispank, siis vaevalt, et ta hakkab oma monopoolseid õigusi sellel pisikesel turul kehtestama. Pank vaatab ennast ikkagi tervikuna. Sellepärast ma ei näe Hansa- ja Ühispanga ühinemises suurt ohtu, kui see peaks ka kunagi teostuma.
Ühinemisprotsessid käivad praegu ülemaailma väga ägedalt ja need ei toimu ainult panganduses. Kui me vaatame, mis toimub Euroopa Liidus ja USAs, siis selles ei näe ma küll mingisugust perspektiivi, et kuskil perifeerias tegutsevad pisipangad edasi.