Eesti firmad Euroopa raha jahil

Tänu Euroopa Liidus kehtivale kaupade ja teenuste vaba liikumise printsiibile saavad liikmesriikide ettevõtted kõigil konkurssidel võrdselt osaleda ning kodumaiseid ettevõtteid eelistada ei tohi, selgitab Rillo. Suur osa pakkumistest on avatud ka euroliidu kandidaatriikide firmadele. Ometi tunnevad Eesti ettevõtted välismaiste hankekonkursside vastu vähe huvi.

«On vaid üksikud, kes seda võimalust kasutavad. Paljud ilmselt ei teagi sellest,» tunnistab Rillo.

Eestis on teadaolevalt suurima hankekonkursside kogemusega ettevõte Esko Koolitus, kes lisaks konkurssidele Eestis on osalenud ülemaailmsetel pakkumistel.

«Praegu kandideerime kolmel ülemaailmsel konkursil,» räägib ettevõtte juht Riin Ehin.

Eesti ettevõtete jaoks on Ehini hinnangul suurim takistus vähempakkumiste korraldajate nõutav suur kogemus ja soovitused, mida siinsetel noortel ettevõtetel kuskilt võtta pole.

See on suletud ring -- ühelt poolt ei saa osaleda, sest pole kogemusi, ja kogemusi ei saa, kui pakkumistel ei osale, nendib Ehin. Lahendusena näeb ta koostööd suuremate firmadega. «Meie oleme peaaegu igal pool kandideerinud konsortsiumis välis- ja Eesti firmadega. Seda soovitaksin ka teistele.»

Võrreldes tootmisettevõtetega on Ehini sõnul konsultatsioonifirmadel lihtsam, sest neilt ei nõuta kindlaid standardeid ja kvaliteedisertifikaate.

Euroopa Liidu standarditele vastavust näitavate ISO sertifikaatide puudumine raskendab paljude Eesti firmade tegutsemist Euroopas, nõustub Marko Rillo. «Enamik on olnud kvaliteedi tagatiste hankimisel suhteliselt passiivsed, aga see lihtsustaks asja,» tõdeb ta.