Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eesti firmad Euroopa raha jahil

Euroopa Liidu ametliku teataja koduleheküljelt internetist saab iga päev tasuta teavet sadade uute hankekonkursside kohta, mille korraldajaks on liikmesriikide valitsusasutused või omavalitsused.

Otsitavate toodete skaala on väga suur -- pakkumiste otsingusüsteem sisaldab 6500 tootenimetust alates õliseemnetest kuni pidzhaamakäisteni. «Seega kui firma on mõne spetsiifilise tootega turul, saab ta sisestada vastava märksõna ja selle abil sobivad vähempakkumised üles leida,» selgitab Rillo.

Pakkumiste maht kõigub. «On hankeid 25 toolile mõne Prantsuse provintsilinna kooli tarvis. On ka mitmekümne miljoni euro suuruse mahuga pakkumisi,» märgib Rillo.

Tänu Euroopa Liidus kehtivale kaupade ja teenuste vaba liikumise printsiibile saavad liikmesriikide ettevõtted kõigil konkurssidel võrdselt osaleda ning kodumaiseid ettevõtteid eelistada ei tohi, selgitab Rillo. Suur osa pakkumistest on avatud ka euroliidu kandidaatriikide firmadele. Ometi tunnevad Eesti ettevõtted välismaiste hankekonkursside vastu vähe huvi.

«On vaid üksikud, kes seda võimalust kasutavad. Paljud ilmselt ei teagi sellest,» tunnistab Rillo.

Eestis on teadaolevalt suurima hankekonkursside kogemusega ettevõte Esko Koolitus, kes lisaks konkurssidele Eestis on osalenud ülemaailmsetel pakkumistel.

«Praegu kandideerime kolmel ülemaailmsel konkursil,» räägib ettevõtte juht Riin Ehin.

Eesti ettevõtete jaoks on Ehini hinnangul suurim takistus vähempakkumiste korraldajate nõutav suur kogemus ja soovitused, mida siinsetel noortel ettevõtetel kuskilt võtta pole.

See on suletud ring -- ühelt poolt ei saa osaleda, sest pole kogemusi, ja kogemusi ei saa, kui pakkumistel ei osale, nendib Ehin. Lahendusena näeb ta koostööd suuremate firmadega. «Meie oleme peaaegu igal pool kandideerinud konsortsiumis välis- ja Eesti firmadega. Seda soovitaksin ka teistele.»

Võrreldes tootmisettevõtetega on Ehini sõnul konsultatsioonifirmadel lihtsam, sest neilt ei nõuta kindlaid standardeid ja kvaliteedisertifikaate.

Euroopa Liidu standarditele vastavust näitavate ISO sertifikaatide puudumine raskendab paljude Eesti firmade tegutsemist Euroopas, nõustub Marko Rillo. «Enamik on olnud kvaliteedi tagatiste hankimisel suhteliselt passiivsed, aga see lihtsustaks asja,» tõdeb ta.

«Olen mõelnud, et kui ühele firmale on sertifikaadi hankimine liiga kulukas, võiksid ettevõtted raha kokku panna ja muretseda selle ühele endi seast,» soovitab Ehin. «Seejärel saavad need firmad tegutseda konsortsiumis.»

Eestis mitu riigihankekonkurssi võitnud insenerehitusega tegelev Keskkonnaehituse AS on osalenud veepuhastussüsteemide ehituse hankekonkurssidel Lätis ja Moldaavias.

Ehkki nendel pakkumistel jäädi võitjatele alla, kavatseb ettevõte ka edaspidi välismaistel konkurssidel osaleda. «Otsime neid võimalusi pidevalt ja töötame selle nimel, et mitte midagi maha magada,» räägib ettevõtte juht Ilmari Kuusaru. «Kui üksi hätta jääme, teeme pakkumise koos välisfirmadega,» kinnitab ta.

Eestlaste eelis on Kuusaru arvates eelkõige ida tundmine. Lääne firmad otsivad vahendajat Eestist, sest Venemaa paistab suur, kole, külm ja kõle.

Esmakordse katsetaja võib eemale peletada Euroopa Liidu bürokraatia.

«Pabereid on tõesti palju ja vormid on keerulised. Samuti on ooteaeg väga pikk,» nendib Kuusaru. Tema sõnul on kõige raskem esimene kord.

«Kui nullist alustada, võib see kõik tõesti päris jubedana tunduda, aga vaev tasub ennast ära,» leiab Ehin.

Hankekonkursside kogemustega firmade juhid on ühel nõul, et just praegu on õige aeg jalg Euroopa ukse vahele suruda.

«Eesti ettevõtted peaksid taipama, et praegu on ülim aeg hakata tegutsema, et endale konkurentsieelis saada,» leiab Rillo. Vastasel juhul võivad siinsed firmad eurorongist üldse maha jääda, nagu on juhtunud Rootsiga, kes on endale saanud vaid paar protsenti hangetest.

Oluliselt edukamad on soomlased, kes on võitnud üle kümnendiku konkurssidest.

«Põhjus on selles, et Soome ärimehed käisid juba enne euroliitu astumist uksele koputamas ja kontakte sõlmimas. Nüüdseks on iga uus äri telefonikõne kaugusel,» märgib Rillo.

Rootsi ja Soome kogemusest õppides peaks Eesti ettevõtjad Rillo sõnul ennast aktiivsemalt müüma ja suutma ette mõeldes aegsasti kontakte sõlmida. «Omal ajal tehti äri Moskvas, kus oli tarvis oskust õigele inimesele õigel ajal veinipudel viia. Brüsselis on täpselt samamoodi ja seda tuleb õppida.»