Autotööstused toidavad eestlasi

Suhteliselt sündmustevaeses jõulukuises detsembris oli lisaks rekordilisele uute autode läbimüügile mitu tähtsündmust, mis on positiivsed nii üldmajanduslikus, regionaalpoliitilises, kui kogu riigi arengu plaanis.

13. detsembril avas AS Mistra-Autex Raasikul uue tootmiskorpuse, kust väljuma hakkav toodang läheb Rootsi autotööstusele Volvo Car Corporation. Nädal aega hiljem löödi kopp masse Elvas, kuhu Prantsuse kontsern Saint-Gobain ehitab uue autoklaasitehase. Tehase käive peaks pärast uue tehase valmimist tõusma kuni kolm korda.

Ei üht ega teist tähtsündmust saa alahinnata. Eesti oma autotööstust niikuinii ei tule, see on pärast aastaid kestnud katsetusi juba selgeks saanud. Ja ega pole mõtetki. Suurte kompaniidega rinda pista käib niikuinii üle jõu ja kui ikka hästi teha ei õnnestu, on targem üldse tegemata jätta.

Küll aga on meie võimuses teha allhanketöid. Maailma autotööstuses liikuvate hiigelsummade kõrval on Eestisse jääv rahanatuke küll piisk meres aga meie jaoks ikkagi suur raha. Raasikul on tööl tublisti üle 100 inimese, Elva väikelinna tingimustes annab 35 uut töökohta samuti kopsaka panuse linna arengusse. Rääkimata sellest, et igapäevast leiba teenib Elva tehases esiklaase tootes juba praegu 70 inimest.

Nende kahega aga loetelu ei piirdu. Norma on teada-tuntud turvavööde tootja juba nõukogude aegadest saadik, OÜ Tarmetec toodab detaile maasturitele ja veoautodele, AS Konesko haakekonkse sõiduautodele, AS Universal Industries summuteid, ABF Baltic pisidetaile Mercedesele jne. Enamikel neist on tootmisliine või allüksusi ka väljaspool Tallinna -- küll Koerus, Põltsamaal ja mujal.

Allhanketöid teostavad ettevõtjad ise on veendunud, et autotootjate huvi Eesti vastu tõuseb lähiaastatel veelgi ning see on ainult tervitatav. Eesti asukoht on igati soodne ning mis peamine -- eestlane oskab teha tööd vastutustundega ja kvaliteetselt.

Autor: ÄP