Riik domineerib nafta-, energeetika ja finantssektoris, olles oma kätte koondanud majandusharude suurimad ja tulusamad ettevõtted. 1998. aastal näitas Norra pangaliidu ja majanduslehe Dagens Næringsliv uurimus riigi osakaaluks majanduses 53,4%, ilma naftasektorita 30,3%.
Sajas suuremas ettevõttes kontrollib riik 40 protsenti kogukäibest, 50 protsenti tulust ning 60 protsenti kapitalist.
Riigi osalus on muutunud sedavõrd domineerivaks eelkõige tänu naftale. Viimaste andmete järgi on Statoili väärtus hinnatud 238 miljardile Eesti kroonile. Norsk Hydro, kus riigi osalus on 43%, börsiväärtus oli läinud nädalal 181 miljardit krooni. Peale selle kuulub riigile vähem tuntud naftafirma SDÖE, mis on naftareservide suuruselt maailmas kümnendal kohal ning firma väärtus on hinnatud 1330 miljardile kroonile.
Statkraft ja Statneft on veel kaks energeetikasektoris täielikult riigile kuuluvat ettevõtet, kusjuures esimene neist kontrollib ligi poolt kogu riigi elektritoodangust.
Riik ei varja oma ambitsioone ka finantssektoris --praegu kuuluvad riigile muu kõrval suurimad äripangad Den Norske Bank 66% ja Kreditkassen 34 protsendiga.
Norra üldsus on valdavalt riikliku omandi poolt, sest see võrdub norralastele rahvusliku omandiga. Norras on riik kohaliku tööstuse rajamisel etendanud sama rolli, mis Wallenbergide dünastia Rootsis -- stabiilse eraomandi puudusel on jäme ots enda kätte võetud.
Kuna paljud suurfirmad kuuluvad riigile, tavakodanike hulgas pole aktsiatesse investeerimine kuigi laialt levinud ning fondiinvesteeringud alles hakkavad hoogu võtma, on börsi osakaal Norra SKTs madalam kui paljudes teistes riikides -- 1997. aastal OECD andmeil vaid 45 protsenti.
Sellest hoolimata on Norras ridamisi rikkaid ettevõtjaid, kelle varandused on peamiselt kokku kuhjatud maailmamerel laevanduse ja kaubavedude alal. Samas on näiteid ka nn maismaa majandusest -- toidukaupade kuningad Sten Erik Hagen ja Odd Reitan olid vastavalt Rimi ja Rema kauplusteketiga 1999. aastal rikkuselt Norras 4. ja 7. kohal. Hageni kinnitusel ulatub ta varandus enam kui 19 mld kroonile.
Ajakirja Euro Business 400 rikkaima eurooplase nimekirjas oli Norral 1999. a neli esindajat.
Autor: ÄP
Seotud lood

11% intressimäär ja kord kvartalis väljamakse: võlakirju saab märkida kuni 22. maini