• OMX Baltic0,08%319,07
  • OMX Riga0,28%980,42
  • OMX Tallinn0,19%2 232,88
  • OMX Vilnius−0,31%1 504,85
  • S&P 5000,59%7 811,54
  • DOW 300,83%51 654,95
  • Nasdaq 0,64%27 366,17
  • FTSE 1001,06%10 552,05
  • Nikkei 225−0,02%69 030,92
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%95,42
  • OMX Baltic0,08%319,07
  • OMX Riga0,28%980,42
  • OMX Tallinn0,19%2 232,88
  • OMX Vilnius−0,31%1 504,85
  • S&P 5000,59%7 811,54
  • DOW 300,83%51 654,95
  • Nasdaq 0,64%27 366,17
  • FTSE 1001,06%10 552,05
  • Nikkei 225−0,02%69 030,92
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%95,42
Raivo Paavol on tuline õigus, et sotsiaalkindlustuse, sh pensionireform, rahastamise põhimõtted tuleb selgeks rääkida (ÄP 26.01.2000 «Kuidas rahastada pensionireformi»).
Professor Alari Purju teoreetikuna on tabanud pensionireformi alternatiividest rääkides naelapea pihta.
Pensionikindlustuslepingute hulk kasvab elukindlustusseltside portfellis kiiresti ja huvi vabatahtliku pensionikindlustuse vastu on jõudsasti suurenenud. Seega soovitus kujundada esmalt korralik esimene ja kolmas pensionilise kindlustamise sammas on juba leidnud kinnitust. Õige on arvamus, et inimeste palk on liiga väike vabatahtlike maksete tegemiseks. Aga vaatame arenenud riikide kogemusi. Seal on märkimisväärsed maksusoodustused antud eelkõige tööandjatele ja viimased teevad inimeste eest pensionimaksed. Süsteem töötab teist sajandit ja seda reguleeritakse töötajate-tööandjate vaheliste lepingutega.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele