Vaikus pärast tariifilahingut

Luukas:- Igal juhul luban ma seda, et suitsetan nii vähe kui võimalik.

Rasmann:- Kas ma tohin härra Luukase käest ühe suitsu laenata? Olen oma sigaretid autosse unustanud.

Juchnewitsch:- Oktoobrikuus magasime veel päris normaalselt, aga novembris juba tunduvalt halvemini. See ongi meie töö eripära. Aga võibolla tänavu tariifid enam üldse ei tõuse.

Luukas:- Meie emotsioonid? Ma arvan, et see ei huvita kedagi. Viimase viie aasta jooksul on kuidagi niimoodi kujunenud, et tariifikokkulepete sõlmimine on langenud aasta viimastele päevadele. Raudtee peaks omama lepinguid kauba omanikega, mitte operaatorfirmadega nagu praegu.

Juchnewitsch:- Eesti transiit püsib üksnes Venemaa ekspordil, mis on etteaimamatu. Suurim probleem on pikaajaliste lepingute puudumine ja sellest tulenev pidev ebakindlus. Raudtee töötab üheaastaste lepingutega, mis ei anna perspektiivseid garantiisid.

Luukas:- Peamine probleem on see, et raudtee, operaatorite ja sadama vahel kehtivaid tariife hea tava kohaselt ümber ei jaotata, mida eelmise aasta lõpus tegi Eesti Raudtee. Sadamas näiteks on tariifid fikseeritud pikemaks ajaks kui kolmekümneks aastaks.

Juchnewitsch:- Eesti Raudtee vajab järjest tõusvaid tariife konkurentsis püsimiseks, sest teised Euroopa riigid maksavad erinevalt Eesti tavast raudteele peale.

Luukas:- Transiiditurul valitseb nii tugev konkurents, et igal pool hinnad langevad. Hinnad peavad kogu aeg lähenema nullile, sinna muidugi eales pärale jõudmata. Pakterminalile aga tõusis hind ligi 25 protsenti.

Juchnewitsch:- Miks kaup ikkagi tuleb läbi Eesti, kui meil on tariif liiga kõrge? Läbi Läti sõitmine tuleb iga tonni kohta paar dollarit kallim. Lätlased töötlevad raudteel 19 000 inimesega 34 miljonit tonni aastas, meie aga 4700 inimesega 39 miljonit tonni. Oleme siinse piirkonna kõige efektiivsem raudtee-ettevõte.

Rasmann:- Sadamal, erinevalt raudteest ja operaatoritest, põletavaid probleeme ei ole, sest Venemaad teenindav raudteevõrgustik lõppeb ikkagi sageli mere ääres. Tallinna Sadama probleem tuleneb võimaluste ammendumisest -- ja meil pole võimsusi sadama laiendamiseks.

Juchnewitsch:- Venemaal pole läänesuunaliseks ekspordiks, erinevalt paljudest teistest riikidest, raudteele alternatiivi. Sellegipoolest peame tagama, et suudaksime alati vastu võtta kõik, mis sealt tuleb. Venemaa omapäraks märgin, et raudtee ummistub ikkagi kuu- ja kvartalilõppudel. Suur keskmine läbilaskevõime ei kindlusta tippaegade nõudlust.

Rasmann:- Tallinna Sadama poolt viis aastat tagasi operaatoritele selga antud pintsakud on tänaseks kitsaks jäänud. Kauba omanikud, kes koos operaatoritega on valmis veelgi suuremaid kaubavoogusid Eestile pakkuma, ei leia sadamas vaba platsi.

Kavatseme tänavu investeerida sadamasse ligi 600 miljonit krooni, mis on ligi kaks kolmandikku Eesti legaalsest ehitusturust.

Juchnewitsch:- Raudtee on sellise tehnilise pärandiga, et vajame pidevalt suuri investeeringuid. Küsimus on selles, kui pikaajalist ja odavat raha me saame. Võiksime elada normaalselt, kui riik maksaks kinni kõik meie investeeringud ja me ei peaks peale maksma reisijateveole.

Rasmann:- Peame asuma sadama laiendamisele, sest kui oleme sunnitud juba paar korda kauba omanikule ära ütlema, siis ta läheb Lätti või Leetu või leiab Venemaal selle koha. Sadam pole viimastel aastatel laevade pealt makstavaid makse muutnud.

Luukas:- Kui tariifid järsult tõusevad, pole operaatoritel võimalik investeeringuid jätkata -- see järeldus põhineb kaalutletud põhjendustel.

Juchnewitsch:- Raudtee jaoks on küsimus erastamise kiiruses. Kui erastamine venib, jookseme verest tühjaks, sest me ei saa seni investeeringuid teha. Vajame kiiresti suures koguses odavat raha.

Luukas:- Eesti riigi transiidipoliitika ei ole paigas. Erinevad ministrid on midagi paberile pannud, kuid terviklikku poliitikat ei ole.

Rasmann:- Riigil on praegu väga suur võimalus aktiivset rolli mängida. Raudteed ja sadamat kiputakse Eestis käsitlema monopolina, kuid tegelikult oleme ühtne väärtuskett, mis konkureerib Läti, Leedu, Poola ja Soomega. Mis monopol see on?

Luukas:- Konkurentsiseadusesse tuleks kirjutada turu mõiste, mis on laiem kui Eesti Vabariigi piirid.

Rasmann:- Ma loodan, kui Eesti rajab Koidulasse piiripunkti, ei hakka Venemaa kaubad liikuma läbi Valga Läti sadamatesse.

Luukas:- Kui Eesti Raudtee hakkab saatma 10--12 rongipaarist, mis Koidula piiripunkti läbib, näiteks kolm rongipaari meist mööda lätlastele, siis me küll pahandame.

Juchnewitsch:- Tulevik sõltub sellest, kes erastab Eesti Raudtee.

Luukas:- Ma väga loodan, et Eesti Raudteed erastades erastatakse transiiditurgu, mida ei tohiks anda meiega konkureerivatele lähinaabritele. Samuti ei tohiks raudteed erastada finantsturgudele, kellel on spekulatiivsed huvid. Tänaseks pole riik määratlenud, kas erastatakse aktsiakapitali laiendamise teel või kuidagi teisiti.

Rasmann:- Raudtee erastaja peab laiendama transiidikoridori läbi Eesti. Raudtee erastamisega ei tohiks kiirustada, sest eksimise korral läheb kohe halvasti nii sadamal kui ka operaatoritel.

Luukas:- Raudtee erastamine on transiidi sõlmküsimus. Eesti Raudteel on kaks peamist haru, mille läbilaset reguleeritakse Moskvast. Sellepärast ei saa me erastamisel Venemaad arvestamata jätta -- see oleks suur viga.