- OMX Baltic0,04%302,27
- OMX Riga0,05%893,37
- OMX Tallinn0,14%2 069,46
- OMX Vilnius0,3%1 201,12
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,43%8 760,96
- Nikkei 225−0,94%40 108,65
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,24
- OMX Baltic0,04%302,27
- OMX Riga0,05%893,37
- OMX Tallinn0,14%2 069,46
- OMX Vilnius0,3%1 201,12
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,43%8 760,96
- Nikkei 225−0,94%40 108,65
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,24
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kinnistute käibemaksuga maksustamise kord on ebaselge
Asjaõigusseaduse § 52 kohaselt on kinnistu kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud:
1) kinnisasi (maatükk);
2) hoonestusõigus;
3) korteriomand;
4) korterihoonestusõigus.
Ettevõtluskonnas on üldlevinud seisukoht, et igat liiki kinnistu võõrandamisel ei teki käive, kuna kinnistu ei ole justkui kaup käibemaksuseaduse mõistes. Kuid käibemaksuseaduse § 2 punkti 2 teise lausega defineeritakse sõna-sõnalt: «Kinnisasjad... ei ole kaubad.»
Kinnisasja mõiste on antud asjaõigusseaduse § 8 lõikes 1: «Kinnisasi on maatükk koos selle oluliste osadega... Asi, mis ei ole kinnisasi, on vallasasi.»
Lähtuvalt ülaltoodust on «kinnisasi» ja «kinnistu» erinevad mõisted. Mitte iga kinnistu ei ole kinnisasi ning mitte iga kinnisasi ei ole kinnistu (nt avalikul kasutusel olev riigi- või munitsipaalmaa, mis ei ole kantud kinnistusraamatusse, ei ole kinnistu).
Enamgi veel -- asjaõigusseaduse § 52 punktides 2, 3 ja 4 loetletud kinnistu liigid, vastavalt mõistetele, ei ole sugugi asjad.
Hoonestusõigus ja korterihoonestusõigus on piiratud asjaõigused (asjaõigusseaduse § 5 lõige 1), korteriomand on tsiviilkäibe kompleksne objekt, mis koosneb asja reaalosast ja asja mõttelistest osadest (korteriomandiseaduse § 1 lõige 1).
Asjaõiguses on olemas normid, mis võrdsustavad hoonestusõiguse ja korteriomandi kinnisasjadega:
Hetkel kuum
1) asjaõigusseaduse § 241 lõige 4: «Hoonestusõigusele kohaldatakse kinnisasja sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.»;
2) korteriomandiseaduse § 1 lõige 2: «Korteriomand loetakse kinnisasjaks ja sellele kohaldatakse kinnisomandi sätteid, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.»
Viimastena tsiteeritud seaduste sätted loovad kahemõttelisuse: nii nagu hoonestusõiguse suhtes nii ka korteriomandi suhtes ei ole sugugi selge, kas nendele kohaldatakse kinnisasja sätteid ainult asjaõigussuhete piirides või samuti ka maksuseadusandluses.
Teiste sõnadega, käibemaksuseaduse mõistes tuleb «kinnisasjana» võtta ainult kinnisasja kui sellist (maatükk) või samuti ka tsiviilkäibe objekti, mis on võrdsustatud asjaõiguse kohaselt kinnisasjaga, kuid mis ei ole siiski kinnisasi. Palju loogilisem ja tulemuslikum oleks lai tõlgendamine: objekt, mis on asjaõiguses võrdsustatud kinnisasjaga, jääb kinnisasjaga võrdsustatuks ka maksuseaduses. Seda enam ei saa välistada, et maksuvaidluse korral võtab kohus aluseks mõiste «kinnisasi» kitsamas mõistes, see tähendab -- ainult maatükina.
Sel moel ei anna seadusandlus üheselt mõistetavat vastust küsimusele: kas pole hoonestusõigus ja korteriomand kaup käibemaksuseaduse § 2 punkt 2 mõistes või on hoonestusõiguse ja korteriomandi võõrandamine teenuste müük sama seaduse § 2 punkti 3 kohaselt («teenused -- kõik käesoleva paragrahvi punktis 2 hõlmamata, ettevõtluse korras osutatavad hüved») ja on sellisena käibemaksuga maksustatav käive.
Täpse vastuse annab alles vastavasisuline kohtupraktika. Nendele, kes ei soovi ülalnimetatud probleemi puhul saada kohtupretsedendi initsiaatoriks, võib siiski soovitada maksustada hoonestusõiguse ja korteriomandi võõrandamise tehingud käibemaksuga, seda enam, et selliste tehingute teostamisel pannakse üldjuhul mängu päris suured summad.
Autor: Pjotr Kisseljov
Enimloetud
3
6
“Loomulikult läheb kõik kohe kallimaks!”
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
“Loomulikult läheb kõik kohe kallimaks!”
Kvaliteetsed teksad tunneb ära niidi järgi
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele