Kroon täna on rohkem väärt kui kroon homme

Pensionireformi nn teise samba ehk kohustusliku kogumispensioniga on segased lood. Rahvapartei Mõõdukad on üksmeelne ainult selles, et sotsiaalmaksu tõstmise püha üritus tuleb ? maksku, mis maksab ? läbi suruda. Selgeks on ainult vaidlemata, kas kõrgemat maksu hakkab maksma tööandja või -võtja või hoopis mõlemad solidaarselt.

Eesti majanduskasvu huvidest lähtuvalt ei pea Äripäev õigeks tõsta sotsiaalmaksu ega töötaja koormisi, kuna käegakatsutav kasu niisugustest ettevõtmistest on siiamaani ebaselge. Jääb vägisi mulje, et kord pähe võetud tahumata dooria sammastest ei raatsita kuidagi loobuda.

Ametiühingute keskliidu pakutav 5protsendiline kohustuslik lisaeraldis (4 teise sambasse ja 1 töötus- ja tööõnnetuskindlustusse) suurendab töötaja otsese maksukoormuse 26+5=31 protsendini. Viis lisaprotsenti on töötajale tuntav lisakoormis, ent väike riikliku, poolriikliku või erakapitalil põhineva institutsiooni ülevalpidamiseks; see raha ei pruugi ületada investeeringute nn kriitilist massi.

On oht, et märkimisväärne osa kinnipeetud rahast läheb taastoodetava bürokraatia püsikulude katmiseks, andmata efekti tulevastele pensionäridele. Aga maksude protsendid võivad veel mitu korda muutuda, nagu nad siiani on teinud.

Teine negatiivne aspekt seondub raha Eestist väljaliikumisega, viimase jahutava efektiga majandusele. Parem mingu see raha majanduskasvu edendavasse (peamiselt siseriiklikusse) tarbimisse.

Kolmandaks ei saa vabatahtlik pensionikindlustus jalgu alla, kuna töörahvas on pensionisammaste osas segaduses. Nii kaua, kuni püütakse käima joosta sunduslikku kogumispensioni, ei investeeri keegi vabatahtlikesse pensionifondidesse, tööandja ning ka inimese isiklik initsiatiiv on pärsitud. Kahe-kolmekordset koormust ei kannata töötaja kahjuks välja.

On õige, et sündivuse kasvust hoolimata Eesti rahvastik vananeb, ent varem või hiljem avab Eesti end välistööjõule, mis leevendab tööjõupuudust. Millegipärast ei arvestata tõsiasjaga, et 30 kuni 40 aasta pärast ei pea riik, erinevalt praegusest, hoolitsema kõigi pensionäride eest. Sotsiaalmaksu tõstmine võib olla põhjustatud soovist leida enne järgmisi valimisi raha pensionite tõstmiseks.

Oleks hea, kui riik sunnib kodanikku ettenägelikult kokku koguma ja tuleviku tarbeks säästma suure rahahunniku. Õlgu paneb võdistama võimalus, et selle rahahunniku võivad poliitilised või finantsmaailma tõmbetuuled kergesti laiali puhuda.

Kohustuslik säästmine kauge tuleviku tarbeks on põhimõtteliselt üllas idee, ent jänkide kõnekäänd ütleb, et dollar täna on rohkem väärt kui dollar homme. Sama käib ka krooni kohta.