Töötu sotsiaalse kaitse seadus teeb töötuid juurde

Uue töötu sotsiaalse kaitse eelnõu kohaselt pikeneb töötu õigus saada kuus 400 krooni abiraha 180 päevalt 270-le. Abiraha ise ei suurene. Kui praegu kaob töötuna arvel olev isik riigi vaateväljast pärast 270 päevast arvel olekut, siis uus seadus kaotab töötuna arvel oleku ajapiiri. 'Varem langesid pikaajalised töötud niimoodi arvestusest välja,' ütles sotsiaalministeeriumi tööosakonna jurist Carita Rammus ja kinnitas, et arvel olek ei tähenda samas abiraha lõputut maksmist.

Sotsiaalminister Eiki Nestor kinnitab eelnõu seletuskirjas, et töötu abiraha maksmiseks ei pea riik tegema täiendavaid kulutusi, sest samal ajal vähendatakse toimetulekutoetusi 30 miljoni krooni võrra. Töötu abirahadeks on selle aasta eelarves 118 miljonit ja töötute koolituseks 32 miljonit krooni. 320 miljonist kroonist toimetulekutoetustest läheb samuti kuni pool peredele, kus vähemalt üks pereliige on töötu.

Töötud ei pea uue seaduse järgi enam käima tööhõiveametis tööd otsimas kord kümne päeva jooksul, vaid kord kuus. 'See parandab ametis teenindamise kvaliteeti, sest ühe inimese nõustamiseks jääb rohkem aega. Töötuse suurenemist arvestades on see muudatus vältimatu,' seisab seletuskirjas. Kui töötu esmakordselt keeldub talle tööhõiveametis pakutud sobivast tööst või koolitusest, jääb ta kümneks päevaks abirahast ilma.

1. märtsil oli Eestis 49 tuhat tööotsijat, neist 29 000 oli registreeritud töötuks.