Ruumide plaan kujuneb elumaja hinna võtmeks

Eristatakse brutopindala (välisgabariidi järgi) ja netopindala (siseruumide põranda pindala), üld- ja eluruumide pindala, köetavat ja mitteköetavat pindala, projekteeritud ja tegelikku pindala. Erinevused, sõltuvalt lähtekohast, võivad ulatuda paarikümne protsendini. Suuremas majas kujuneb ruutmeetri maksumus väiksemaks, sest välisperimeetrit on põrandapinna iga ruutmeetri kohta vähem.

Ristkülikukujuline maja on otstarbekaim

Mida kompaktsem on maja, st mida lühem on välisperimeeter, seda odavam maja on. Sama pindala puhul on kõige väiksema ümbermõõduga kujund ring.

Konstruktsioon kujuneb kõige lihtsamaks ristkülikulise põhiplaani puhul, millest kõige lühema ümbermõõduga on ruut.

Hinnalt on otstarbekaim ruudule lähedane ristkülikukujuline põhiplaan. L- ja U-kujulised, kahest liituvast ristkülikust koosnevad plaanid põhjustavad lisakulu. Siksakiline maja, millel on palju ette- ja tagasiasteid, maksab rohkem kui nelinurkne. Köetavast hoonemahust eenduvad mitteköetavad osad (veranda, tuulekoda) hinda ei lisa.

Kelder muudab maja kallimaks

Kõige odavam on ühekorruseline keldrita maja. Põrand toetub pinnasele, vahelage ei ole, katusetarindus tuleb kerge.

Katusekorrusega maja, kus ruumid paiknevad ka viilkatuse all, vajab vähem välisseinu ja ka krunt võib olla väiksem. Vahelagi ja katusekorrus teevad maja aga kallimaks. Kahekorruseline maja on küll kompaktne, aga väikese maja puhul tuleb välisseina ja põranda pindalade suhe ebasoodne. Kelder teeb maja kallimaks, sest maa alla on kallim ehitada kui maa peale. Kui maja paikneb mäenõlval või kui krunt vajab täitmist, võib keldri ehitamine olla siiski igati kasulik.

Katus peab pidama

Lamekatus näib odav, aga tema töökindluse tagamine nõuab kulukaid tarindusdetaile ja tööiga on lühem kui kaldkatusel. Lamekatus sobib pigem mitmekorruselisele majale. Lame kaldkatus on kõige odavam, aga muudab ühekorruselise väikemaja barakitaoliseks. Kõrge viilkatus on kasulik vaid siis, kui katusealune ruumideks ära kasutada. Telkkatused on konstruktsioonilt keerukamad ja kõrge katuse alla mahub vähe ruume.

Suuremad ruumid säästavad raha

Palju väikesi ruume on kallim kui vähe ja suuremaid, sest väikeste ruumide puhul on seinu ja viimistletavat pinda, samuti tehnosüsteeme (radiaatorid, valgustid, lülitid) rohkem.

Sauna ja pesuruumi viimistlus on kallim kui elutubadel, lisanduvad ka kallid isolatsioonid (vesi, niiskus, soojus). Väiksemate pesemisruumidega maja on odavam.

Kompaktselt paigutatud majandus- ja hügieeniruumide puhul on torustikke ja isolatsioone vähem. Kui vett kasutavad ruumid paiknevad hajali, on maja taas kallim. Sein on odavam kui aken, nii ehitada kui kasutada. Mitteavatav aken on avatavast odavam.

Hind sõltub suuresti materjalivalikust

Kas ehitada puu- või kivimaja, kas kasutada kergkruusplokke, betoonkive, telliseid või puitsõrestikku, tuleb igal majaehitajal endal otsustada. Materjali valikul mängivad oma osa ka korruste hulk, maja asukoht, üldkuju, soovitav kapitaalsus.

Nüüdisaegsed viimistlusmaterjalid on suhteliselt kallid. Tihti õnnestub odavama loodusmaterjaliga (puit, paekivi, krohv) saavutada nägusam tulemus kui kalli tehismaterjaliga.

Nimetatud aspektidest igaüks võib mõjutada maja maksumust mõnel juhul enam kui 10. Kokkuvõttes võib saada säästu või ülekulu umbes 30. Orienteerumine ainult odavusele ei anna kindlasti rahuldavat tulemust.

Eramu võimalikud plaanid

Autor: Tiit Masso