Väärtustatud puidu osa ekspordis tõuseb

Eelmisel aastal eksportis Eesti puitu, puidutooteid ja mööblit 8,1 miljardi krooni eest, millest töötlemata puidu osakaal moodustas 28 protsenti. Võrdluseks - 1992. aastal moodustas töötlemata puit enam kui poole kogu puidu ekspordist.

'Töötlemata puidu osakaalu pidev vähenemine näitab, et suured investeeringud kohalikku saetööstusesse, liimkilpide tootmisse, palkmajade ja mööblitööstusse on end õigustanud,' lausus Eesti metsatööstuse liidu tegevdirektor Antti Pae. Pae avaldas lootust, et lähiajal areneb üha jõudsamalt saematerjali jätkutöötlemine. 'Puudu on korralikust plaaditehasest, mis kasutaks rämpspuitu,' tõdes Pae.

Eesti suurim saeveski ASi Imavere Saeveski tegevdirektori Margus Kohava sõnul on nende eesmärk kogu aeg olnud vääristada Eestimaa puitu. Imavere Saeveski, mis on kokku investeerinud 485 miljonit krooni, kavatseb järgmise sammuna investeerida saematerjali järeltöötlemisse.

'Sügiseks on täpselt paigas, kui palju me investeerime tuleval aastal saematerjali sõrmjätkamisse ja höövelmaterjali tootmisse,' rääkis Kohava. Imavere Saeveski plaanib tänavu toota 270 000 tihumeetrit saematerjali, mis moodustab üle veerandi Eesti saetööstuste toodangust. Imavere Saeveskis saetud kuuse- ja männilaudadest ning prussidest läheb eksporti 74 protsenti.

Imavere Saeveski ja Võrumaal Sõmerpalus asuv AS Toftan on ainsad suuremad seaveskid Eestis, kes jämedat männipalki saevad. Varem vuras enamik jämedast männipalgist Eestist lihtsalt välja.

Artikli autor on Väinu Rozental.