• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 18.08.00, 08:09
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Hansapank kaalub hoiustele intressi maksmise lõpetamist

Hoiuseintresside maksustamine 26protsendilise tulumaksuga võib Hansapanga finantsdirektori Erkki Raasukese hinnangul kaasa tuua arveldusarvetelt intressi kaotamise, kirjutab Eesti Päevaleht.
'Kui me lööme kõik deposiitidega kaasnevad kulutused kokku, siis võib pangandussektor võtta suuna, et arveldusarvetele intresse ei maksta, sest see ei tasu üldse ära,' sõnas Raasuke.
Deposiitide maksustamine tõstab Raasukese sõnul oluliselt pankade kulutusi infotehnoloogiale. Eestis on avatud üle 2 miljoni konto ning nende pealt tulumaksu kinnipidamine ja ülekandmine maksuametile tekitab hulgaliselt lisatööd.
'Tekib küsimus, kes maksab pangale kinni need kümnetesse miljonitesse ulatuvad infotehnoloogia kulud, et võimsusi suurendada,' ütles Raasuke.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Ühispanga asepresident Ülo Suurkask ei pea õigeks intressi kaotamist arveldusarvelt. 'Tänases situatsioonis on pangale siiski kasulik, et inimene jätab raha arvelduskontole ja et pank saab seda kasutada, kuigi inimesele endale oleks kasulikum paigutada see tähtajalisse hoiusesse,' sõnas Suurkask. Tema sõnul toob intresside maksustamine kaasa aga deposiitide mahu vähenemise.
Hoiuste vähenemine ja laenunõudluse püsimine praegusel tasemel sunnib Suurkase sõnul pankasid rohkem välisraha kaasama. 'Siis aga lähevad ka intressid välismaale, mitte ei jää Eesti majandusse,' tõdes ta.
Raasuke aga leiab, et deposiitide hulk ei vähene, sest Eesti inimene on hoiustamist tõlgendanud pigem kui raha kõrvalepanemist, mitte selle pealt teenimist.
Praegu maksavad pangad jooksva arve pealt intresse kuni poolteist protsenti aastas.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 11 p 2 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele