Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Vene kütusetransiit võib kasvada kaugemas tulevikus

    Kuna Euroopa Liit soovib tulevikus osta Venemaalt kütust tänasest kuni kaks korda rohkem, on ka Eesti transiidiäril pikemas perspektiivis head väljavaated. Vähendamaks Euroopa Liidu (EL) sõltuvust Lähis-Ida ja teiste OPECi liikmesmaade naftatarnetest, soovib EL Venemaaga kokku leppida senisest suuremateks kütusetarneteks stabiilse varustamisega lähemal kahekümnel aastal. Eelkõige on mõeldud gaasitarnete suurendamisele kuni kaks korda, kuid kõne all on ka nafta ja elektri ostu suurendamine. Sellise ettepaneku tegi septembri lõpus Euroopa Komisjoni esimees Romano Prodi. Kuigi eelkõige on EL huvitatud Vene gaasist, ostetaks Venemaalt ka rohkem naftasaadusi. Kõne all on ELi suurinvesteeringud kütusetootmisse ja transiidikanalitesse. ASi Pakterminal nõukogu esimehe Aadu Luukase sõnul mõjuks ELi ostumahu suurendamine pikemas perspektiivis Eesti transiidiärile positiivselt, kuid kohe ei suuda Venemaa rohkemat pakkuda. 'Vene naftasaaduste eksport on alati olnud just nii suur, kui tootmine ja kodumaine tarbimine välja kannatavad,' ütles Luukas. Tema sõnul on praegu kõik Eesti naftasaaduste terminalid alakoormatud. Seoses talveks valmistumisega on Venemaa sügiseti eksporti piiranud. Vene naftasaaduste ekspordi kasvu takistab sealse naftatootmise ja -transpordi vilets tehniline olukord. USA kaubandusministeeriumi andmetel tootis Venemaa möödunud aastal 300 miljonit tonni naftat, tootmise tippaastal 1988 aga 500 miljonit tonni. Eksport oli möödunud aastal 175 miljonit tonni. Umbes kümnendik sellest läbis Tallinna sadamat. Maailmapanga koostatud uurimuse alusel võib Venemaa naftatoodang aastaks 2010 poole võrra väheneda, ulatudes 150--190 miljonile tonnile aastas. Optimistlikuma stsenaariumi järgi kasvab naftatoodang 335 miljonile tonnile, mis looks Läänemere regioonis vajaduse täiendava 20--40 miljoni tonni nafta edasitoimetamiseks. Eelmisel nädalal tõi Venemaa välisministri asetäitja Ivan Ivanov välja tingimused, mille täitmisel Venemaa ELi plaaniga nõus on. Venemaa soovib, et peale gaasi ja nafta ostetaks ka elektrienergiat ja naftasaadusi, European Investment Bank investeeriks Venemaa kütusetootmisse ja transporti, EL kaotaks energia ekspordilt olemasolevad piirangud, EL toetaks poliitiliselt uute nafta ja gaasi transiidikanalite rajamist põhja pool Ukrainat, EL avaldaks survet Ukrainale, kes Ivanovi väitel varastab transiidina läbi minevat Vene gaasi ja EL veenaks Poolat lubama uute gaasijuhtmete ehitust läbi oma territooriumi. 30. oktoobril Pariisis president Vladimir Putini osavõtul toimuval EL-Venemaa tippkohtumisel peaks selguma, kas projektil on mõlema poole toetus kõrgeimal tasemel, kirjutas Bulletin Quotidien Europe.

    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Keskpank võib tõsta intressi, aga enne paneb inflatsioonile käe ette jahtuv majandus
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Jalgpalliajakirjanik: FIFA ja Aivar Pohlaku võim põhineb hirmul
Poliitik vastutab valija ees, eraettevõtte omanik ja juhid vastutavad kliendi ees, jalgpalli juhtimises selline süsteem puudub, nii üleilmselt kui Eestis, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.
Poliitik vastutab valija ees, eraettevõtte omanik ja juhid vastutavad kliendi ees, jalgpalli juhtimises selline süsteem puudub, nii üleilmselt kui Eestis, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.
Kanada esimese kuue kuu ülejäägiks kujunes 1,72 miljardit
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Raadiohitid: lahti rullub krüptoplatvormi ja kinnisvaraarenduse olukord
Sel nädalal paelusid Äripäeva raadio kuulajaid enim eestimaise investeerimis- ja kauplemisplatvormi Change ja krüptomaailma ning kinnisvaraarenduste hetkeolukord ja tulevik.
Sel nädalal paelusid Äripäeva raadio kuulajaid enim eestimaise investeerimis- ja kauplemisplatvormi Change ja krüptomaailma ning kinnisvaraarenduste hetkeolukord ja tulevik.
No pressure, Harmet! Ukraina lasteaia ehitamise aeg hakkas jooksma
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Haljala vald pani vallamaja oksjonile
Haljala vallavolikogu otsustas juba septembris, et majandusolude parandamise eesmärgil tuleb maha müüa kuus kinnisvaraobjekti. Nüüd on pakkumised avalikuks tehtud,
Haljala vallavolikogu otsustas juba septembris, et majandusolude parandamise eesmärgil tuleb maha müüa kuus kinnisvaraobjekti. Nüüd on pakkumised avalikuks tehtud,

Olulisemad lood

Tööstus: ikkagi see talv tuleb leida mingi lahendus
Masina- ja metalli­firmad, aga ka kõik teised tööstused ei suuda võistelda naaberriikide energiatoetusi saavate ettevõtetega ja valitsuse ees on valik: kas maksta lihtsalt töötutoetust inimestele või aidata ettevõtetel edasi toimetada.
Masina- ja metalli­firmad, aga ka kõik teised tööstused ei suuda võistelda naaberriikide energiatoetusi saavate ettevõtetega ja valitsuse ees on valik: kas maksta lihtsalt töötutoetust inimestele või aidata ettevõtetel edasi toimetada.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.