Vene kütusetransiit võib kasvada kaugemas tulevikus

Kuna Euroopa Liit soovib tulevikus osta Venemaalt kütust tänasest kuni kaks korda rohkem, on ka Eesti transiidiäril pikemas perspektiivis head väljavaated. Vähendamaks Euroopa Liidu (EL) sõltuvust Lähis-Ida ja teiste OPECi liikmesmaade naftatarnetest, soovib EL Venemaaga kokku leppida senisest suuremateks kütusetarneteks stabiilse varustamisega lähemal kahekümnel aastal. Eelkõige on mõeldud gaasitarnete suurendamisele kuni kaks korda, kuid kõne all on ka nafta ja elektri ostu suurendamine. Sellise ettepaneku tegi septembri lõpus Euroopa Komisjoni esimees Romano Prodi. Kuigi eelkõige on EL huvitatud Vene gaasist, ostetaks Venemaalt ka rohkem naftasaadusi. Kõne all on ELi suurinvesteeringud kütusetootmisse ja transiidikanalitesse. ASi Pakterminal nõukogu esimehe Aadu Luukase sõnul mõjuks ELi ostumahu suurendamine pikemas perspektiivis Eesti transiidiärile positiivselt, kuid kohe ei suuda Venemaa rohkemat pakkuda. 'Vene naftasaaduste eksport on alati olnud just nii suur, kui tootmine ja kodumaine tarbimine välja kannatavad,' ütles Luukas. Tema sõnul on praegu kõik Eesti naftasaaduste terminalid alakoormatud. Seoses talveks valmistumisega on Venemaa sügiseti eksporti piiranud. Vene naftasaaduste ekspordi kasvu takistab sealse naftatootmise ja -transpordi vilets tehniline olukord. USA kaubandusministeeriumi andmetel tootis Venemaa möödunud aastal 300 miljonit tonni naftat, tootmise tippaastal 1988 aga 500 miljonit tonni. Eksport oli möödunud aastal 175 miljonit tonni. Umbes kümnendik sellest läbis Tallinna sadamat. Maailmapanga koostatud uurimuse alusel võib Venemaa naftatoodang aastaks 2010 poole võrra väheneda, ulatudes 150--190 miljonile tonnile aastas. Optimistlikuma stsenaariumi järgi kasvab naftatoodang 335 miljonile tonnile, mis looks Läänemere regioonis vajaduse täiendava 20--40 miljoni tonni nafta edasitoimetamiseks. Eelmisel nädalal tõi Venemaa välisministri asetäitja Ivan Ivanov välja tingimused, mille täitmisel Venemaa ELi plaaniga nõus on. Venemaa soovib, et peale gaasi ja nafta ostetaks ka elektrienergiat ja naftasaadusi, European Investment Bank investeeriks Venemaa kütusetootmisse ja transporti, EL kaotaks energia ekspordilt olemasolevad piirangud, EL toetaks poliitiliselt uute nafta ja gaasi transiidikanalite rajamist põhja pool Ukrainat, EL avaldaks survet Ukrainale, kes Ivanovi väitel varastab transiidina läbi minevat Vene gaasi ja EL veenaks Poolat lubama uute gaasijuhtmete ehitust läbi oma territooriumi. 30. oktoobril Pariisis president Vladimir Putini osavõtul toimuval EL-Venemaa tippkohtumisel peaks selguma, kas projektil on mõlema poole toetus kõrgeimal tasemel, kirjutas Bulletin Quotidien Europe.