• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Vene kütusetransiit võib kasvada kaugemas tulevikus

    Kuna Euroopa Liit soovib tulevikus osta Venemaalt kütust tänasest kuni kaks korda rohkem, on ka Eesti transiidiäril pikemas perspektiivis head väljavaated. Vähendamaks Euroopa Liidu (EL) sõltuvust Lähis-Ida ja teiste OPECi liikmesmaade naftatarnetest, soovib EL Venemaaga kokku leppida senisest suuremateks kütusetarneteks stabiilse varustamisega lähemal kahekümnel aastal. Eelkõige on mõeldud gaasitarnete suurendamisele kuni kaks korda, kuid kõne all on ka nafta ja elektri ostu suurendamine. Sellise ettepaneku tegi septembri lõpus Euroopa Komisjoni esimees Romano Prodi. Kuigi eelkõige on EL huvitatud Vene gaasist, ostetaks Venemaalt ka rohkem naftasaadusi. Kõne all on ELi suurinvesteeringud kütusetootmisse ja transiidikanalitesse. ASi Pakterminal nõukogu esimehe Aadu Luukase sõnul mõjuks ELi ostumahu suurendamine pikemas perspektiivis Eesti transiidiärile positiivselt, kuid kohe ei suuda Venemaa rohkemat pakkuda. 'Vene naftasaaduste eksport on alati olnud just nii suur, kui tootmine ja kodumaine tarbimine välja kannatavad,' ütles Luukas. Tema sõnul on praegu kõik Eesti naftasaaduste terminalid alakoormatud. Seoses talveks valmistumisega on Venemaa sügiseti eksporti piiranud. Vene naftasaaduste ekspordi kasvu takistab sealse naftatootmise ja -transpordi vilets tehniline olukord. USA kaubandusministeeriumi andmetel tootis Venemaa möödunud aastal 300 miljonit tonni naftat, tootmise tippaastal 1988 aga 500 miljonit tonni. Eksport oli möödunud aastal 175 miljonit tonni. Umbes kümnendik sellest läbis Tallinna sadamat. Maailmapanga koostatud uurimuse alusel võib Venemaa naftatoodang aastaks 2010 poole võrra väheneda, ulatudes 150--190 miljonile tonnile aastas. Optimistlikuma stsenaariumi järgi kasvab naftatoodang 335 miljonile tonnile, mis looks Läänemere regioonis vajaduse täiendava 20--40 miljoni tonni nafta edasitoimetamiseks. Eelmisel nädalal tõi Venemaa välisministri asetäitja Ivan Ivanov välja tingimused, mille täitmisel Venemaa ELi plaaniga nõus on. Venemaa soovib, et peale gaasi ja nafta ostetaks ka elektrienergiat ja naftasaadusi, European Investment Bank investeeriks Venemaa kütusetootmisse ja transporti, EL kaotaks energia ekspordilt olemasolevad piirangud, EL toetaks poliitiliselt uute nafta ja gaasi transiidikanalite rajamist põhja pool Ukrainat, EL avaldaks survet Ukrainale, kes Ivanovi väitel varastab transiidina läbi minevat Vene gaasi ja EL veenaks Poolat lubama uute gaasijuhtmete ehitust läbi oma territooriumi. 30. oktoobril Pariisis president Vladimir Putini osavõtul toimuval EL-Venemaa tippkohtumisel peaks selguma, kas projektil on mõlema poole toetus kõrgeimal tasemel, kirjutas Bulletin Quotidien Europe.

    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Neeme Korv: kui läheks antiutoopia asemel hoopis ... restorani
Kui leiame rohtu sügis- ja koroonamasenduse vastu, kasvatame endas enesekindlust ja suudame vastu seista ka antiutoopiale. Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv pakub retsepti, mis lisaks toetab ettevõtlust.
Kui leiame rohtu sügis- ja koroonamasenduse vastu, kasvatame endas enesekindlust ja suudame vastu seista ka antiutoopiale. Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv pakub retsepti, mis lisaks toetab ettevõtlust.
LHV: Coopi aktsia on ülehinnatud – aeg müüa
LHV on avaldanud uusima analüüsi Coop Panga aktsia kohta. LHV analüütikud toovad välja, et kuigi Coopi kasv vastab nende ootustele, on kolmanda kvartali kasvu ning kasumlikkuse näitajad pigem neutraalsed.
LHV on avaldanud uusima analüüsi Coop Panga aktsia kohta. LHV analüütikud toovad välja, et kuigi Coopi kasv vastab nende ootustele, on kolmanda kvartali kasvu ning kasumlikkuse näitajad pigem neutraalsed.
Euroopa liidrid soovivad Poola küsimuse jätta komisjonile lahendada
Kuigi pea kõik Euroopa Liidu tippkohtumisele kogunenud liikmesriikide valitsusjuhid avaldasid muret Poolas õigussüsteemi sõltumatuse pärast, siis ei soovi enamik ELi liidritest leida lahendust tippkohtumise laua taga, vaid leiavad, et tüli peaks lahendama Ursula von der Leyeni juhitav Euroopa Komisjon.
Kuigi pea kõik Euroopa Liidu tippkohtumisele kogunenud liikmesriikide valitsusjuhid avaldasid muret Poolas õigussüsteemi sõltumatuse pärast, siis ei soovi enamik ELi liidritest leida lahendust tippkohtumise laua taga, vaid leiavad, et tüli peaks lahendama Ursula von der Leyeni juhitav Euroopa Komisjon.
Soome mõjukas majandusjuht sai maksuparadiisi tulu varjamise eest aasta tingimisi
Soome esimese astme kohtus mõistis aastase tingimisi vanglakaristuse laevafirma Finnlinesi endisele tegevjuhile ja Nokia Matkapuhelimet endisele juhile Antti Lagerroosile ulatusliku maksupettuse eest.
Soome esimese astme kohtus mõistis aastase tingimisi vanglakaristuse laevafirma Finnlinesi endisele tegevjuhile ja Nokia Matkapuhelimet endisele juhile Antti Lagerroosile ulatusliku maksupettuse eest.