Teede- ja sideministeeriumi riigi infosüsteemide osakonna juhataja Arvo Oti kinnitusel käivitub seaduse jõustumise päeval ehk 15. detsembril sertifitseerimisregister, mis praegu on projekteerimisjärgus.

?Kuid registri eesmärgiks on vaid registreerida sertifitseerimisteenuse pakkujad, mitte ise sertifitseerimist teha,? täpsustas Ott. Tema sõnul on ka riik võtnud sihiks sertifitseerimisteenuse ostmise. ?Seisukohaks on, et riik ei hakka endale teenuse pakkujat ehitama, sest see on kallis,? selgitas Ott.

Kuna enne registri käivitumist ei saa keegi ka teenust pakkuda, siis ei ole inimestel seaduse jõustumisest hoolimata võimalik saada digitaalallkirja andmiseks vajalikku sertifikaati. Oti andmeil teevad taolise teenuse pakkumiseks umbes järgmise aasta esimese kvartali lõpus ettevalmistusi Hansapank, Ühispank, Eesti Mobiiltelefon ja Eesti Telefon.

Digitaalallkiri on näiteks pangakaardi PIN-koodile sarnane numbrite kombinatsioon, mis annab selle omanikule võimaluse allkirjastada ehk anda endapoolne kinnitus ükskõik millistele dokumentidele internetis. See peaks hoogustama e-kaubandust, niisamuti oleks võimalik allkirjastada pangalaenu lepingut ilma kontorisse minemata.

Seaduse üks koostajaid, riigikantselei riigi infosüsteemide osakonna nõunik Kaidi Oone oletas, et pangandus ei pruugi olla see valdkond, kus digitaalallkiri esmalt kasutusele tuleb. ?Panganduses ei ole vajadus tegelikult kõige suurem, sest neil on internetipangandus olemas,? tõdes Oone. Küll aga võivad pangad olla digitaalallkirja kasutamise võimalusest huvitatud põhjusel, et see laseks neil loobuda paljudest kaartidest ? tunnistada näiteks ID-kaarti pangateenuste osutamisel.

Digitaalallkirja andmist võimaldava sertifikaadi hind pole veel selge, kuid Oone hinnangul peaks see kujunema sarnaseks tavalise pangakaardi kuutasuga. ?Kindlasti ei saa see olla suurem,? oletas Oone.

Sertifikaati saavad taotleda vaid füüsilised isikud, sest digitaalallkiri võrdub omakäelise allkirjaga ning seda saavad ju anda vaid füüsilised isikud. Kui praegu on asutustes mõnel isikul allkirjaõigus, siis samal moel saab ta digitaalse allkirjaõiguse asutuse nimel tegutsemiseks.

Inimene, kes soovib hakata kasutama digitaalallkirja, peab pöörduma sertifitseerimisteenuse pakkuja poole ja saab sealt tõendi ehk sertifikaadi, mis seob talle omistatud avaliku võtme kindla isikuga. Lisaks saab ta salajase võtme, mis on tema ainuvalduses ning sellega allkirjastabki ta enda nimel dokumente. Turvalisuse tõstmiseks on süsteemile lisatud niinimetatud ajatempel, mis seob dokumendi digitaalallkirjastamise kindla ajahetkega. Kuid kõikide tehingute korral ei pruugi ajatemplit vaja minna.

Digitaalallkirja seadus kehtib näiteks Saksamaal, Prantsusmaal, Itaalias, juulist on vastav seadus jõustunud ka Leedus. ?Aga Leedus ei ole veel sertifitseerimisteenuse osutajaid ning seadus on üsna üldine,? teadis Oone. ?Võib loota, et meil tulevad teenuse osutajad pärast seaduse jõustumist ikka kiiremini välja,? ütles Oone.