Kohustuslik kütusevaru toob hinnatõusu alles aastate pärast

Vedelkütuse miinimumvaru seaduse eelnõu on jõudnud riigikogusse, kuid selles on lahtised veel mitu põhiküsimust. Näiteks pole selge, kas 90päevast kütusevaru hakatakse hoidma välismaal, kas jäävad paika riigile ja ettevõtetele pandud kohustused ning kui suure hinnatõusu toob varu loomine kaasa tarbijale.

?Mingisuguse hinnatõusu miinimumvaru loomine ikka toob,? tõdes riigikogu majanduskomisjoni esimees Andres Lipstok, kuid see juhtub alles kaugemas tulevikus.

Majandusministeeriumi riigireservi talituse juhataja Veera Kirsipuu täpsustas, et kohtumisel ettevõtete esindajatega jõuti järeldusele, et bensiiniliitri hind võib kerkida kümme senti.

Samas aga ütles kütusefirma Alexela Oil peadirektor Heiti Hääl, et hinnatõus võib olla märksa suurem. ?Ma olen arvestanud, et maksimaalsel juhul, kui jutt on 60 päeva varu hoidmisest, siis näiteks bensiiniliitrile lisanduks umbes 30 senti ? seda juhul, kui varu ei saa hoida tollilaos ehk tuleb tasuda maksud. Kui makse ei pea tasuma, siis oleks tõus umbes 20 senti,? arvutas Hääl. Ta täpsustas, et hinnatõusu suurus sõltubki just sellest, kas varu on võimalik hoida tollilaos ilma makse tasumata või mitte, ning muidugi mängib rolli ka hetkehind maailmaturul.

Kirsipuu kinnitusel on tollilaos hoidmine täiesti võimalik. ?Varu hoidja valigu lihtsalt mugavam lahendus,? ütles ta.

Seaduseelnõus oleva ajakava järgi tuleb viiepäevane kütusevaru soetada alles aastaks 2003. Kirsipuu sõnul on suuremate kütusefirmade esindajad kinnitanud, et neil on juba praegu viie- kuni 15päevane puutumatu jääk olemas, mistõttu ei tõuse varu suurendamine päevakorda enne aastat 2006. 90päevane miinimumvaru peab Eestil olema alles 2010. aastal.

Ajakava jääb aga paika juhul, kui Euroopa Liit sellega nõustub. Euroopa Komisjoni läinud nädalal esitatud eduaruandes heidetakse Eestile ette kütusevaru puudumist ning kui Eesti soovib liitumiskõnelused tempokalt lõpetada, võib EL nõuda ka kärmemat kütusevaru loomist.

Eelnõu kohaselt ei pea kütusevaru sugugi Eestis olema. Kirsipuu ütles aga, et ?kindlasti ei tahaks miinimumvaru välismaal hoida, vähemasti suure raha eest mitte?. Ta mõtiskles, et kui mõni riik osutaks sellise teene mõõduka tasu eest, siis oleks välismaal hoidmine mõeldav. ?Kuid mitte rohkem kui kümme protsenti 30 päeva varust,? lisas Kirsipuu.

Praeguse seisuga peaks riigile langema 30päevase ja firmadele ? suurtarbijatele ja importijatele ? 60päevase varu hoidmine. ELi direktiivide järgi peab liikmesriigi kogu kütusereserv vastama vähemalt 90 päeva keskmisele sisetarbimisele eelnenud aastal. Suurtarbijatena käsitletakse firmasid, mis tarbivad 10 000 liitrit ja enam üht liiki vedelkütust aastas.

?Eesti ei peaks erafirmadele kohustust panema, sest see on ju riigi varu,? ütles Hääl, kuid tunnistas samas, et enamikus ELi riikides on eraettevõtted kaasatud. ?Kõige lihtsam jaotus riigi ja ettevõtete vahel oleks muidugi pooleks,? ütles Hääl.

Hääl rõhutas, et kui suurtele Eestis tegutsevatele kütusefirmadele ? näiteks Statoilile, Nestele ? jääb õigus hoida varu välismaal, siis on see ebaõiglane ja jätab välismaised kütusefirmad eelisseisu.

Veere Kirsipuu aga väitis, et suurtarbijad ei saagi välismaal hoidmise õigust, samas kui Andres Lipstok tõdes, et milleks välismaal hoidmist keelata, kui see pealegi odavam on.