Viktoria Korpan • 19. detsember 2000 kell 22:00

Ainulaadne valitsus maailmas

Alates 8. augustist peetakse igal teisipäeval kell kümme hommikul valitsuse elektroonilisi istungeid, kus ministrid, olgu nad sel hetkel kas koduses riigikantselei istungisaalis või olümpiamängudel Sydneys, paberit ja pastakat kasutamata, arvuti taga istudes nõu peavad.

Hiljuti 42 riigis internetiuuringu läbi viinud USA konsultatsioonifirma McConnell International asepresident Ros Doctor kinnitas ajakirjale The Standard, et Eestis toimiv valitsuse e-istungite süsteem on ainulaadne. ?See on tõesti paberivaba valitsus ja ükski teine riik seda ei tee,? ütles Doctor.

Linnar Viik hoidub oma isiku ületähtsustamiseste-istungite projektis. ?Sellised ideed ei tule ühest inimesest, see on terve meeskonna töö,? jääb internetiguru tagasihoidlikuks. ?Olin meeldivalt üllatunud, kui palju on avalikus sektoris tööl innovatiivselt mõtlevaid inimesi. See projekt hakkas üllatavalt hästi tööle.?

?Algul kartsime, et mõned inimesed ei saa süsteemi selgeks, aga need kartused osutusid õnneks täiesti alusetuks,? lausub valitsuse pressinõunik Priit Põiklik. Tema sõnul on töö läinud operatiivsemaks. Tavaliste istungite pikkus oli Laari valitsuse ajal 2?2,5 tundi. Siimanni ajast mäletati megaistungeid, mis kestsid hommikul kella kümnest kuni kella kaheni lõunal, siis korraldati pressikonverents ja istung läks edasi. Praegu on raske leida istungit, mis kestaks kauem kui 45 minutit.?

Põikliku sõnul läks e-valitsuse tarkvara väljatöötamine maksma 2,5 miljonit krooni, kuid e-süsteemile üleminek annab ainuüksi dokumentide paljundamise kuludelt aastas miljonkroonise kokkuhoiu. ?Ka minu töölaud on rohkem korras, ei ole nii palju pabereid nagu varem,? sõnab Põiklik.

Põiklik lisab, et järgmisel aastal on oluliseks sammuks teha valitsuse e-istungite digitaalmaterjalid kättesaadavaks kõigile inimestele, võimaldada tavakodanikel info hankimist ja e-istungite kommenteerimist interneti teel.

Teise innovaatilise projektina suutis riik tänavu käivitada e-maksuameti. ?Istusime Aivariga (maksuameti peadirektor Aivar Sõerd ? toim.) detsembri lõpus saunas ja arutasime seda küsimust ning juba 1. märtsist said üksikisikud tuludeklaratsiooni interneti teel maksuametile esitada,? meenutab maksuameti peadirektori asetäitja Aare Lapõnin projekti käivitamist.

6. novembrist saavad e-maksuametit kasutada ka juriidilised isikud. ?Meile on see väga hea,? ütleb Lapõnin. ?Hoiame kokku paberit, aega ja inimressurssi ? ei pea andmeid sisse trükkima ja pabereid liigutama, pikemas perspektiivis on juttu kokkuhoitud miljonitest kroonidest.?

Lapõnini sõnul esitas sel aastal e-maksuameti kaudu tuludeklaratsiooni ligi 12 000 üksikisikut, 4500 juriidilist isikut ning e-maksuametiga on sõlmitud 8000 lepingut. Maksuameti huvi ja lootus on, et 2001. aastal saaks interneti teel esitatud vähemalt 50 000 tuludeklaratsiooni.

?Oleks hea, kui pool Eesti ettevõtetest hakkaks tuleval aastal e-maksuametit kasutama, kuid teave e-maksuameti kohta liigub aeglaselt, eriti FIEde ja väikeste firmade seas,? ütleb Lapõnin.

1,3 miljonist kroonist, mis on e-maksuameti käivitamiseks eraldatud, lähebki üle 200 000 krooni just maksumaksjate teavitamisele internetimaksuameti kasutamise võimalustest.

Äripäev valis tänavu esmakordselt aasta kõige innovaatilisema projekti Eestis. Valiku peamised kriteeriumid olid, et projekt peab olema teostunud, ta peab teenima kasumit või aitama kokku hoida kulusid ning mõjutama võimalikult paljude inimeste elu.

Valituks osutunud e-haldus edestas napilt Regio arendatud mobiilse positsioneerimise süsteemi.

Hetkel kuum