Euromiljoneid saavad teed ja keskkond

Keskkonnaehitusele ettenähtud ISPA abiraha on enam-vähem samas suurusjärgus tänavuse tee-ehituse toetusega. ?Arvata võib, et keskkonnaobjektidel alustatakse ehitustöödega sel sügisel,? lausus Sikk. ?Kuna tegemist on hooajalise tööga, siis ilmselt kasutatakse esimesel aastal ehituse kogumaksumusest ära umbes 30 protsenti,? lisas ta.

Maanteeameti peadirektori asetäitja Aleksander Kaldase sõnul pole ISPAga enne koostööd tehtud ning seetõttu pole teada, mismoodi hakkab tööle tee-ehituse rahastamise skeem ning kas toetusraha tänavu ka kavandatud suuruses laekub. ?Siin on kaks ohtu,? tõdes Kaldas. ?Me ei tea, mismoodi töötab nende bürokraatia ning samuti on võõrast raha raskem kasutada, pole võimalik nii vabalt manööverdada,? viitas ta suurte hangete puhul koostööpartnerite poolt seatavatele konkreetsetele tingimustele.

Seni on maanteeamet kasutanud tee-ehitusprojektide rahastamisel Phare abi. Kaldase sõnul on töid enamasti teinud Eesti firmad, sest välisfirmade pakkumised on olnud kallimad. Pakkumiste esitamine Via Baltica tänavusteks ehitustöödeks peaks peagi lõppema.

Keskkonnaministeeriumi investeeringute osakonna juhataja Rainer Rohesalu sõnul on Euroopa Komisjon keskkonnaobjektide rahastamisotsused küll heaks kiitnud, kuid rahvusvaheliste ehituskonkursi pakkumisdokumentide ettevalmistamine ja täiendamine võtab aega, sest sellist paketti pole veel kusagil kasutatud ning see on tekitanud vastuseisu nii tellijate kui ka töövõtjate hulgas. ?Nõrkus on selles, et keegi ei tea, kuidas see tööle hakkab,? märkis Rohesalu. ?Selliseid tingimusi pole kusagil proovitud.?

Keskkonnaehitustöid on Rohesalu sõnul Eestis teinud nii kohalikud kui ka välismaised firmad umbes pooleks. ?Suure pakkumise puhul võib samas aga takistuseks saada Eesti firma väiksus,? viitas ta kvalifitseerumistingimustele.

Nii Phare, ISPA kui SAPARDi raha on mõeldud Eestile Euroopa Liiduga liitumise eelse abina. Kui Eesti saab euroliidu liikmeks, siis avanevad liidusisesed struktuurifondid.