Enam julgust, ettevõtjad!

Kui uus majandus on meile midagi õpetanud, siis seda, et midagi pole kindlat. Siiski on uus majandus säilitanud oma globaalse tähtsuse ka tehnoloogia-aktsiate hinnalanguse ja USA majandust ähvardava seisaku tingimustes ning puhunud pikaks ajaks elu sisse nii Ameerika, Euroopa kui ka Jaapani majandusele.

Milles on uue majanduse põhieelised ettevõtte jaoks? On see konkurentsivõimelisem tööjõud, efektiivsem juhtimine või avatum turg? Üks olulisemaid edutegureid on kindlasti ärijuhtimise kvaliteet. Ettevõte, mis tahab tänapäeval olla edukas peab looma oma juhtida kaudu tootlikke, paindlikke ja tulutoovaid struktuure, mis võimaldavad kiiresti kohaneda muutustega ja leida uusi tootlikkuse tõstmise ja kulude vähendamise allikaid.

Kiiresti muutuvas ajas peavad ettevõtted ka ise olema avatud, hajusad ja julgema võtta riske, et tagada pidev toote- ja protsessiuuendus. Kui ettevõtte juhid on aga väga ettevaatlikud ja konservatiivsed, muutuvad ka nende ettevõtted varsti muuseumideks.

Hiljuti viis maailma juhtiv majandusleht Financial Times läbi laiapõhjalise küsitluse, mille käigus uuriti, kus asuvad kõige hinnatumad ettevõtted maailmas. Tulemused olid järgmised: täna on maailma kõige väärtuslikumast 50 ettevõttest 33 USAs, 13 Euroopas ja 4 Jaapanis. Hoopis teine on pilt viie aasta pärast: USA juhtivate ettevõtete arv langeb 31ni, Euroopa oma tõuseb 16ni ja Jaapan langeb 3ni.

Keegi ei imesta, et rohkem kui pooled maailma kõige hinnatumatest ettevõtetest asuvad USAs. Ehkki Euroopa majandus ei jää suuruselt USA omale alla, on siin palju vähem maailma mastaabis juhtivaid ettevõtteid. Jaapani vastav näitaja selle suhtes on palju väiksem kui tema osa maailma seitsme juhtiva tööstusriigi tuludes või rikkuses.

USA majanduse peadpööritav kasv on taganud ka tema ettevõtete edu, samas kui Euroopa on jäänud mõnevõrra maha ja Jaapanit on raske märgata. Ennustades nende ettevõtete olukorda viie aasta pärast leidis FT, et ettevõtluses toimuvate muudatuste tulemusena hakkab Euroopa USA-le järele jõudma, samas kui USA ja eriti Jaapan teevad vähikäiku.

Selle põhjus on asjaolu, et USA majandus on väljumas ekspansiivse kasvu faasist, ta stabiliseerub ja järk-järgult kaotab oma eelise konkureerivate majandusblokkide ees.

Hea näide selle kohta on Boeing ja Airbus. Praegu jäävad mõlemad maailma kõige hinnatumatest ettevõtetest kaugele maha. Viie aasta pärast on pilt aga teine ? Airbusist saab üks maailma parimaid ettevõtteid, samas kui Boeing langeb ilmselt kõrgliigast välja. Miks? Airbus on forsseeritult arenev, ettepoole vaatav, tulevikku investeeriv firma, mis hakkab peatselt tootma uut superlainerit. Boeing seevastu on teinud oma olemasolevate lennukitele ainult kosmeetilist iluravi, on stagneerunud mõtteviisiga ja unustas, et konkurents lennukitööstuses on äärmiselt pingeline.

Samas kui Euroopa ettevõtted võtavad juba omaks uut ärikultuuri, on vaid väga vähesed Jaapani firmad suutnud kohaneda muudatustega või kaasajastanud oma juhtimisprotsessi. Kui Sony on maailma mastaabis endiselt üks parimaid ettevõtteid, siis Jaapani suurim telekommunikatsiooniettevõte NTT ja eriti selle tütarfirma Docomo on vanad väsinud tegijad ning Honda ja Matsushita dinosaurused.

Järgmise viie aasta areng saab olema dünaamiline ja konkurents juhtivate ettevõtete vahel pingeline. Mõeldes majanduslikule potentsiaalile, on märksõnad tööjõu kvaliteet, inimeste soov töötada ja haridustase. Sellest perspektiivist on Euroopa ja Jaapan oma parema haridussüsteemi tõttu USAst kindlasti paremal positsioonil. Jaapanlastega võrreldes tunduvad isegi eurooplased laisad.

Olulisimaks ettevõtete arengus saab siiski ettevõtluskeskkond, milles nad tegutsevad. Ettevõtted, mis tahavad olla edukad, peavad võtma omaks turumajanduse reeglid ja uued juhtimisvõtted ning vähendama ettevõtete sotsiaalset rolli.

Seni ei ole veel välja töötatud ärijuhtimise mudelit, mis tagaks tugeva ja jääva majandusliku edu. 1980ndatel hinnati kõige kõrgemalt Jaapani ärijuhtimismudeli pikaajalist perspektiivi. Paraku kadus huvi selle mudeli vastu Jaapani majanduse seisakuga. Tõusis esile Saksa mudel, mis seisnes ettevõtete ja pankade integratsioonis ja keskendus pankadele kui ettevõttesisestele rahastamisallikatele. Ka sellest mudelist loobuti, kui sai selgeks, et pankurite ja juhtide liiga tugev seotus ei taga kõrget kapitalitootlikkust.

Nüüd analüüsitakse USAs levinud ettevõtluse juhtimismudelit. Selle tunnusjooned on hajutatus, keskastme juhtide vähesus, tegevjuhtidele esitatavad nõudmised ja ?tahame kuulda lahendusi, mitte probleeme? suhtumine. Praegu loetakse just USA mudelit kõige sobivamaks ettevõtete restruktureerimise ja juhtimisfilosoofia seisukohast.

Siit küsimus, kui efektiivne on ärijuhtimiskultuuri muutumine iga 10 või 20 aasta pärast. Tegelikult pole edukatel ettevõtetel olnud valikut, sest stabiilses keskkonnas toimivad ärimudelid on väga erinevad neist, kus dereguleerimine ja tehnoloogiline areng toovad iga päev endaga kaasa muudatusi. USA mudel on edukas just kiirete ja põhjalike muudatuste ajal. See on täpselt see, mis meid ees ootab. Nii et, lugupeetud ärimehed, kinnitage turvavööd, läheb sõiduks.