Enam julgust, ettevõtjad!

Hiljuti viis maailma juhtiv majandusleht Financial Times läbi laiapõhjalise küsitluse, mille käigus uuriti, kus asuvad kõige hinnatumad ettevõtted maailmas. Tulemused olid järgmised: täna on maailma kõige väärtuslikumast 50 ettevõttest 33 USAs, 13 Euroopas ja 4 Jaapanis. Hoopis teine on pilt viie aasta pärast: USA juhtivate ettevõtete arv langeb 31ni, Euroopa oma tõuseb 16ni ja Jaapan langeb 3ni.

Keegi ei imesta, et rohkem kui pooled maailma kõige hinnatumatest ettevõtetest asuvad USAs. Ehkki Euroopa majandus ei jää suuruselt USA omale alla, on siin palju vähem maailma mastaabis juhtivaid ettevõtteid. Jaapani vastav näitaja selle suhtes on palju väiksem kui tema osa maailma seitsme juhtiva tööstusriigi tuludes või rikkuses.

USA majanduse peadpööritav kasv on taganud ka tema ettevõtete edu, samas kui Euroopa on jäänud mõnevõrra maha ja Jaapanit on raske märgata. Ennustades nende ettevõtete olukorda viie aasta pärast leidis FT, et ettevõtluses toimuvate muudatuste tulemusena hakkab Euroopa USA-le järele jõudma, samas kui USA ja eriti Jaapan teevad vähikäiku.

Selle põhjus on asjaolu, et USA majandus on väljumas ekspansiivse kasvu faasist, ta stabiliseerub ja järk-järgult kaotab oma eelise konkureerivate majandusblokkide ees.

Hea näide selle kohta on Boeing ja Airbus. Praegu jäävad mõlemad maailma kõige hinnatumatest ettevõtetest kaugele maha. Viie aasta pärast on pilt aga teine ? Airbusist saab üks maailma parimaid ettevõtteid, samas kui Boeing langeb ilmselt kõrgliigast välja. Miks? Airbus on forsseeritult arenev, ettepoole vaatav, tulevikku investeeriv firma, mis hakkab peatselt tootma uut superlainerit. Boeing seevastu on teinud oma olemasolevate lennukitele ainult kosmeetilist iluravi, on stagneerunud mõtteviisiga ja unustas, et konkurents lennukitööstuses on äärmiselt pingeline.

Samas kui Euroopa ettevõtted võtavad juba omaks uut ärikultuuri, on vaid väga vähesed Jaapani firmad suutnud kohaneda muudatustega või kaasajastanud oma juhtimisprotsessi. Kui Sony on maailma mastaabis endiselt üks parimaid ettevõtteid, siis Jaapani suurim telekommunikatsiooniettevõte NTT ja eriti selle tütarfirma Docomo on vanad väsinud tegijad ning Honda ja Matsushita dinosaurused.

Järgmise viie aasta areng saab olema dünaamiline ja konkurents juhtivate ettevõtete vahel pingeline. Mõeldes majanduslikule potentsiaalile, on märksõnad tööjõu kvaliteet, inimeste soov töötada ja haridustase. Sellest perspektiivist on Euroopa ja Jaapan oma parema haridussüsteemi tõttu USAst kindlasti paremal positsioonil. Jaapanlastega võrreldes tunduvad isegi eurooplased laisad.

Olulisimaks ettevõtete arengus saab siiski ettevõtluskeskkond, milles nad tegutsevad. Ettevõtted, mis tahavad olla edukad, peavad võtma omaks turumajanduse reeglid ja uued juhtimisvõtted ning vähendama ettevõtete sotsiaalset rolli.