Spordiliitudele selleks aastaks kultuuriministeeriumi kaudu eraldatud 11,3 miljonit krooni jagatakse skeemi kohaselt, mis on kasutusel olnud pikki aastaid - vaatamata sellele, et rahulolematust on väljendatud igal varasemalgi aastal, kirjutab Postimees tänases juhtkirjas.
Kui võrrelda riigieelarvest toetust saavate alaliitude ja -föderatsioonide arvu jagada oleva rahaga, on selge, et igaüks saab ainult näpuotsaga.
Nende 54 spordiliidu hulgas on palju selliseid, mida ei saa lugeda just üldrahvalikku tipp-populaarsust nautivate alade hulka, kuid mis suudavad paberil ette näidata suure harrastajate arvu. Ja raha jagamisel loeb just see number, edukus rahvusvahelisel areenil on hoopis väiksema kaaluga.
Veel absurdsem on, et riigilt saavad raha näiteks petanque?i, keegli- ja squashimängijad, samuti indiaca ja mitme teise ala harrastajad, kes on liidu moodustanud ning pretendeerivad vastavalt liikmete arvule ka rahasüstile.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ka võrkpall või rulluisutamine võivad olla massiharrastusena küll väga populaarsed, ent riigi toetus suurel määral enda lõbuks harrastamisele on siingi küsitav.