Elektrijuhtmed vananevad 20 aastaga

Küttetorusiku amortiseerumise perioodiks võib keskmiselt lugeda 20 aastat. Eksitada võib magistraaltorustikele hiljuti paigaldatud koorikisolatsioon, kuid liitmike ja ventiilide juures on reeglina nähtav torustike tegelik seisukord. Samas on oluline isoleerida magistraaltorustikud hoone kütmata osades. Korralikult teostatuks ei saa lugeda ka osaliselt vahetatud torustikku. Laialdaselt on levinud ainult magistraaltorustike või püstikute vahetamine. Samuti ei anna efekti asendatud küttekehad, paraneb ainult esteetiline välimus ning võimalus lokaalselt ülekütmist vältida.

Sundventilatsiooni süsteemid korterelamutel reeglina puuduvad. Nagu juba Oma Maja eelmises numbris tõdeti, on just ventilatsioon korterelamute, aga ka paljude eramute suurimaks probleemiks. Olemasolevate loomuliku ventilatsiooni lõõride tõmmet saab kontrollida lihtsalt tuletiku leegiga, nagu ahju. See näitab ära katusel asuvate ventilatsioonikorstnate lagunemisest tekkinud võimaliku ummistuse. Kui lõõr on täitunud lagunenud tellisetükkidega, siis on seda üpris tülikas, kui mitte võimatu puhastada. Sellisesse lõõri ventilaatoriga pliidikubu juhtimisel väljub õhk kellegi teise korteris, kui üldse. Sama oht on liig võimsa ventilaatori kasutamisel, mis näiteks aastaid tagasi rikaste idanaabrite juures oligi eesmärgiks.

Lagunenud ventilatsioonikorstna kate võib põhjustada ka vihmavee kogunemise ventilatsioonilõõri põhja. Sealt imbub vesi seina konstruktsiooni ja edasi juba alumise korruse korterisse.

Tiheda turvaukse ja plastikakende korral on ka ilma vannituppa või kööki paigaldatud väljatõmbe ventilaatorita probleemiks värske õhu pääs eluruumidesse. Sellisel juhul peaks aknad olema varustatud õhuvõturestidega (avad raamis või aknalaua all) või välisseina lõigatud spetsiaalne õhuvõtuava. Eelistama peaks siinjuures eelsoojendusega õhuvõtureste. Arvestama peab sedagi, et mida lähemal katusele korter asub, seda nõrgem on loomulik tõmme. Niiskusprobleemid võivad tekkida isegi viienda (kui on viimane) korruse korteri vanade puitraamidega akende täiendaval tihendamisel.

Korterelamu või maja keldri ja pööningu ventileerimine on samuti oluline. Vältima peaks äärmusi. Üleventileeritud (läbipuhutav) pööning ja kelder tähendab liigset soojakadu. Umbsuse korral esineb jälle niiskusprobleem kõigis oma tagajärgede mitmekesisuses.

Jaguneb sooja- ja külmaveesüsteemiks. Esmane on muidugi survekontroll, mida saab teha lihtsalt kraani avamisega tipptunnil. Ka veetorustiku amortiseerumise perioodiks võib võtta 20 aastat. Soojaveetorude peamine probleem on ummistumine ja tavaliselt kimbutab isoleerimata külmaveetorusid seest ja väljast rooste. Kui segistid on vahetatud, kuid need tilguvad, või kui kraanikaussides ja WC-potis on rooste jäljed, on tegu eriti amortiseerunud veetorustikuga. Torustikusisest intensiivset roostetamist või lihtsalt vee halba kvaliteeti reedavad du?isõela taha (reeglina ärakeeratav) kogunenud rooste tükid ja sete. Korterisisene torustik vahetatakse sageli veemõõtjate paigaldamise käigus. Veemõõtjatel tuleks vaadata teimimise kehtivust. Kui mingil põhjusel on vahetamata korteri sisenditel või mujal asuvad vanad, malmkorpusega ventiilid, on soovitav mitte üritada neid ise sulgeda, sest lekkima hakkamise tõenäosus on ülisuur.

Peamine vanade süsteemide probleem on müra. Teine on malmi kondensaat, mis torustikku mööda alla voolab. Kanalisatsiooni sagedased ummistused reedab kelder. On esinenud ka juhuseid, kus nupukad santehnikud on ummistuste väljakutsete vältimiseks maha keeranud keldris asuvad püstikute puhastusluugid. Seda muidugi ainult tehnilise keldriga elamutes.

Pööningutega elamute puhul on teine tihti esinev viga katusekatte vahetamise käigus kanalisatsiooni õhutustorude katusest läbi viimata jätmine. Peale ebameeldivate lõhnade pööningul tekitab see ka liigniiskust.