Kas Hellinna või Talsinki?

Helsingi linnavalitsuse personalijuht ja Helsingi-Tallinna seltsi esimees Martti Asunmaa pole vaatamata tugevale vastuseisule loobunud mõttest, et teineteisest vaid 80 kilomeetri kaugusel asuvad Tallinn ja Helsingi võiks leivad ühte kappi panna ja moodustada ühe korraliku metropoli. Ta on moodustanud firma nimega Eurorail, kuhu kuulub 25 eraisikut nii Soomest kui Eestist ja mis on (talgute korras, nagu ta ütleb) välja töötanud kaht linna ühendava tunneli ja kiirrongi projekti. Moraalset ega rahalist tuge pole grupp seni saanud. ?Minu kohta on öeldud, et mul on pea pilvedes ja jalad maast lahti,? lausub Asunmaa, kuid ei kavatse siiski asja sinnapaika jätta. Eestist kuuluvad Eroraili endine välisministri nõunik Ago Vilo ning konsultantidena Avo Raig, Tõnu Hein ja Mait Mets. Asunmaa sõnul on eri aegadel siitpoolt toetanud projekti erinevad Eesti valitsuse ja Tallinna linnavalitsuse ametnikud, nende seas näiteks Heino Levand, Toomas Sepp, Peeter Lepp, Kalev Kallo, Jaak Tamm, Kalju Leppik ja teised.

Kas Hellinna või Talsinki? Need kaks nime on kaksiklinna jaoks välja pakkunud Jaan Kaplinski. Nimest tähtsam on aga sisu. Asunmaa hinnangul annaks kahe teineteisele väga lähedal asuva linna liitmine nii majanduslikku kui sotsiaalset efekti. ?Kahe linna tugevad küljed liituvad, nõrkused kompenseeritakse ja tekib sünergia,? väidab ta. Näiteks on Tallinnas suured kogemused vanade majade restaureerimisel, mida saaks ära kasutada ka Helsingis. Energia säästmisel ja muude tehniliste süsteemide rajamisel hoonetes võiks jälle abiks olla Soome kolleegid. Suuremate objektide rajamisel saaks liita investeeringuid, ühine tööjõuturg vähendaks aga tööpuudust.

?Miks ei võiks inimesed käia tööl Helsingis ja elada Tallinnas või vastupidi?? küsib Asunmaa. Juba praegu on poolesajal Soome suurfirmal esindus Tallinnas ja Eestis on tuhandeid soomlaste osalusega ettevõtteid. Helsingis ja selle ümbruses on tänaseks elupaiga leidnud 10 000 eestlast. Ühistegevust soosib ka sarnane keel.