• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Valerahategijad üritasid taas

    Möödunud nädalavahetusel oli Tartus kaks juhtumit, kus ühel korral üritati valerahaga osta kioskist ning teine kord kauplusest. Mõlemal puhul said müüjad aru, et tegu on võltsitud kupüüridega ning teatasid politseile.
    Eesti Panga avalike suhete nõuniku Janno Tootsi sõnul on varasemad valerahajuhtumid esile kerkinud lainetena, kuid seekord keskpank võltsingute lainet tõenäoliseks ei pea, pigem on Tartu juhtumite puhul tegu eranditega. ?Suurem 500krooniste võltsimise laine oli 90ndate keskel,? ütleb nõunik. ?Rahatähtede turvaelementide täiustamise tõttu on vähenenud ka võltsimised.?
    Samas siiski soovitab pank kahtluse korral kontrollida vesimärgi olemasolu ja raha reljeefsust. ?Eriti tähelepanelik tuleb olla ilma hologrammita 500krooniste suhtes. 1996. ja 2000. aastal väljalastud 500kroonised kannavad hologrammi,? selgitas Toots.
    Uuel, 2000. aastal käibesse lastud 500kroonisel on kokku 19 turvaelementi.
    1999. aastal ringlusesse lastud holograafilise turvaribaga 100kroonisel on 16 turvaelementi. Mõlemad kupüürid võiks Tootsi sõnul olla rahatähtede turvalisuse etaloniks. ?Ei saa öelda, et eurod oleksid paremad,? märkis ta.
    Praegu on Eestis käibel 58 miljardit pangatähte ja 246 miljardit münti. Kupüüridest on viimastel aastatel vähenenud ühekrooniste osakaal, neid asendavad mündid. Viimase aasta lõikes on tõusnud 500krooniste osa, seda enimnõutud rahatähte on praegu ringluses 12 miljonit tükki.
    Viimasel ajal harva näha olevad 5sendised ja 5kroonised mündid on Tootsi kinnitusel endiselt käibes ja ametlikud maksevahendid. Ta lisas, et väikseim münt on paljuski jäänud ?tukkuma? inimeste enda kätte. Kaupmeeste suust kostnud arvamuse kohaselt pole pangad 5sendise käitlemisest just vaimustatud.
    5krooniseid münte on ringluses 1,6 miljonit tükki. Tihtipeale ei kanna inimesed neid kaasas mündi raskuse tõttu, samas on see münt vajalik parkimisautomaatide kasutamisel.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Tarmo Ulla: kui kukud, tõuse ja proovi uuesti!
Arvamuskonkursi Eduka Eesti toetaja, Swedbank Eesti juhatuse liige, eraisikute panganduse juht Tarmo Ulla teeb üleskutse panustada konkursile ideedega, mis aitavad suunata meie noori rohkem tegelema huviharidusega, et väärtustada meeskonnatööd.
Arvamuskonkursi Eduka Eesti toetaja, Swedbank Eesti juhatuse liige, eraisikute panganduse juht Tarmo Ulla teeb üleskutse panustada konkursile ideedega, mis aitavad suunata meie noori rohkem tegelema huviharidusega, et väärtustada meeskonnatööd.
Tallinna Sadama kommertsjuht ostis 10 000 euro eest aktsiaid
Tallinna Sadama juhatuse liige ja kommertsjuht Margus Vihman ostis eelmisel nädalal enam kui 10 000 euro eest Tallinna Sadama aktsiaid, selgub finantsinspektsiooni andmetest.
Tallinna Sadama juhatuse liige ja kommertsjuht Margus Vihman ostis eelmisel nädalal enam kui 10 000 euro eest Tallinna Sadama aktsiaid, selgub finantsinspektsiooni andmetest.
Põllumajandustootjate TOP: olukord on pinev, aga samas ka põnev
Tänavuse Põllumajandustootjate TOPi võitnud teraviljatootja Aru Põllumajanduse OÜ arendusjuhi Karl Lindami sõnul on olukord põllumajandussektoris pinev, ent samas ka põnev.
Tänavuse Põllumajandustootjate TOPi võitnud teraviljatootja Aru Põllumajanduse OÜ arendusjuhi Karl Lindami sõnul on olukord põllumajandussektoris pinev, ent samas ka põnev.
Digi-Eesti lööb Dubai Expol laineid burgeriga
Dubai maailmanäitusele Expo 2020 läks iga riik oma looga. Eesti sõnum on olla maailma kõige edasijõudnum digiühiskond, kuid muljet avaldab ka eestlaste burger.
Dubai maailmanäitusele Expo 2020 läks iga riik oma looga. Eesti sõnum on olla maailma kõige edasijõudnum digiühiskond, kuid muljet avaldab ka eestlaste burger.