Valerahategijad üritasid taas

Möödunud nädalavahetusel oli Tartus kaks juhtumit, kus ühel korral üritati valerahaga osta kioskist ning teine kord kauplusest. Mõlemal puhul said müüjad aru, et tegu on võltsitud kupüüridega ning teatasid politseile.

Eesti Panga avalike suhete nõuniku Janno Tootsi sõnul on varasemad valerahajuhtumid esile kerkinud lainetena, kuid seekord keskpank võltsingute lainet tõenäoliseks ei pea, pigem on Tartu juhtumite puhul tegu eranditega. ?Suurem 500krooniste võltsimise laine oli 90ndate keskel,? ütleb nõunik. ?Rahatähtede turvaelementide täiustamise tõttu on vähenenud ka võltsimised.?

Samas siiski soovitab pank kahtluse korral kontrollida vesimärgi olemasolu ja raha reljeefsust. ?Eriti tähelepanelik tuleb olla ilma hologrammita 500krooniste suhtes. 1996. ja 2000. aastal väljalastud 500kroonised kannavad hologrammi,? selgitas Toots.

Uuel, 2000. aastal käibesse lastud 500kroonisel on kokku 19 turvaelementi.

1999. aastal ringlusesse lastud holograafilise turvaribaga 100kroonisel on 16 turvaelementi. Mõlemad kupüürid võiks Tootsi sõnul olla rahatähtede turvalisuse etaloniks. ?Ei saa öelda, et eurod oleksid paremad,? märkis ta.

Praegu on Eestis käibel 58 miljardit pangatähte ja 246 miljardit münti. Kupüüridest on viimastel aastatel vähenenud ühekrooniste osakaal, neid asendavad mündid. Viimase aasta lõikes on tõusnud 500krooniste osa, seda enimnõutud rahatähte on praegu ringluses 12 miljonit tükki.

Viimasel ajal harva näha olevad 5sendised ja 5kroonised mündid on Tootsi kinnitusel endiselt käibes ja ametlikud maksevahendid. Ta lisas, et väikseim münt on paljuski jäänud ?tukkuma? inimeste enda kätte. Kaupmeeste suust kostnud arvamuse kohaselt pole pangad 5sendise käitlemisest just vaimustatud.

5krooniseid münte on ringluses 1,6 miljonit tükki. Tihtipeale ei kanna inimesed neid kaasas mündi raskuse tõttu, samas on see münt vajalik parkimisautomaatide kasutamisel.