Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kunstlik märk ei tööta

    Kuigi märgi ehk tähenduse ja selle kandja omamine on igale riigile, eriti aga väikeriigile, ülimalt kasulik ja pikas perspektiivis ka vajalik, on projektil üks fundamentaalne puudus ? ta ebaõnnestub. Märki, mis kannab tähendust, ei saa luua kunstlikult. Loomulikult saab luua mingi visuaalse kujundi, tunnuslause ning suurejoonelise kampaania ja võimalik, et näiteks Eurovisiooni kontserdi ajaks on just midagi sellist vaja, kuid siin ei saa tegu olla märgiga, mis kannaks ideed Eestist strateegilises plaanis.
    Brändid, mis kannavad sõnumit ja tähendust ning mõjutavad seeläbi sihtrühmade otsuseid, valikuid vms, tekivad kui selleks on vajalikud eeldused. Edasi saab märki toetada ja arendada, kuid selleks ta peab olema olemas.
    Kuna brändi tunnuseid mittekandvale märgile rajatud kampaaniate mõju lakkab koos kampaania lõpuga, tekib küsimus, kuidas tullakse riigis otsusele, et on vaja kulutada 130 miljonit krooni Eesti Märgi loomiseks, selle asemel, et kulutada see raha Eesti üldise arenguidee, ? kontseptsiooni ja neist tuleneva pikaajalise strateegia loomisele? Ehk siis selle loomisele, millest üldse saaks mingi reaalne märk välja kujuneda. Siinkohal pole jutt sellistest regulaarselt koostatavatest arengukavadest, mis tulenevad riigi arenguprobleemide sisemisest loogikast ja mida peab pidevalt tegema. Jutt ei ole ka neljaks ruuduks jaotatud paberilehe täitmisest võimaluste, ohtude, tugevate ja nõrkade külgede loeteluga, mida meil miskipärast SWOT analüüsiks nimetatakse. Jutt on dokumendist, mis kirjeldab, milliste unikaalsete ideede paketile toetudes saavutab Eesti vajaliku konkurentsiedu, kuidas kajastub see pakett kontseptuaalselt riigi erinevates poliitikates ja seadusandlikes lahendustes ehk elukorralduses ning milliste strateegiatega see pakett muutuvas keskkonnas realiseeritakse.
    Sellise pikaajalise, strateegilise ja unikaalse tervikvisiooni loomine aitaks muuhulgas vältida visalt levivaid lapsusi ja illusioone nn SWOT analüüsides, millega pole midagi peale hakata. Eesti Märgi kujundamise projekti rahast jätkuks piisavalt tõelise arengustrateegia väljatöötamiseks. Viimase õnnestumisel tekiksid eeldused ka märgi ilmumiseks ja mis eriti oluline ? tekiksid võimalused mistahes edasise riikliku arendustegevuse mõtestamiseks.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Infoturbe ekspert: identiteedivargusi on rohkem kui maailmas inimesi, teadlikkus peab tõusma
Tänavust infoturbeaastat iseloomustavad uued ründeviisid, kasvav identiteedivarguste arv, keerukamaks muutunud ründed ning digitaalse tarneahela riskid, kirjutab IT-ettevõtte Datafox infotrube juht Janar Randväli.
Tänavust infoturbeaastat iseloomustavad uued ründeviisid, kasvav identiteedivarguste arv, keerukamaks muutunud ründed ning digitaalse tarneahela riskid, kirjutab IT-ettevõtte Datafox infotrube juht Janar Randväli.
Börsid alustasid uut kvartalit korraliku langusega
Aasia turud on kolmandat päeva languses ning tänaseks on oodata ka Euroopa ja USA turgudel suuremat kukkumist.
Aasia turud on kolmandat päeva languses ning tänaseks on oodata ka Euroopa ja USA turgudel suuremat kukkumist.
Uueks ehituse asekantsleriks saab Ivo Jaanisoo
Majandusministeeriumi ehituse asekantsleriks saab Jüri Rassi järel senine ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo.
Majandusministeeriumi ehituse asekantsleriks saab Jüri Rassi järel senine ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo.
Soomlastelt Mandatumi ostnud Invalda siseneb Eesti turule
Tänavu Sampo panga Mandatum kindlustuse Balti äride ostust teatanud Leedu varahaldur Invalda alustab pärast lubade saamist tänasest kindlustusäri Eestis, Lätis ja Leedus.
Tänavu Sampo panga Mandatum kindlustuse Balti äride ostust teatanud Leedu varahaldur Invalda alustab pärast lubade saamist tänasest kindlustusäri Eestis, Lätis ja Leedus.
Riik võtab Tallinna Haiglalt toetuse ära Kõlvart: siis haiglat ei tule
Euroopa Liidu taastekava Eesti osa vähenemise tõttu otsustas valitsus, et vähemprioriteetsed on ning taasterahastu toetusest ilma jäävad Tallinna Haigla ja Haapsalu raudtee.
Euroopa Liidu taastekava Eesti osa vähenemise tõttu otsustas valitsus, et vähemprioriteetsed on ning taasterahastu toetusest ilma jäävad Tallinna Haigla ja Haapsalu raudtee.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.