Reformierakond pakkus valitsuskoalitsioonis kompromissettepaneku ID-kaardi kehtestamiseks, mille järgi riik aktsepteerib kaarti isikutunnistusena, samas ei muudaks see ID-kaarti ainsaks isikut tõendavaks dokumendiks, kirjutab Eesti Päevaleht.
Tulevased teenusepakkujad ei ole aga selle sõnastusega rahul ja toetavad jätkuvalt ID-kaardi kohustuslikuks tegemist. Eile kohtusid peaminister Mart Laari büroo direktor Andres Ammas ja nõunikud Reformierakonna liikmetega, et arutada kompromissi võimalusi.
Isamaliit ja Mõõdukad on veendunud ID-kaardi kohustusliku isikutunnistusena kasutusele võtmises nagu on sätestatud ka riigikogus vastu võetud isikudokumendi seaduses. Reformierakonna liikmed Ignar Fjuk ja Neimar Seli on aga riigikogule esitanud seaduseparanduse, millega ID-kaart muutuks vabatahtlikuks.
Nädalavahetusel levitas Reformierakond oma kompromissvarianti. Ettepaneku on esitanud justiitsministeerium, mida juhib reformierakondlane Märt Rask. Justiitsministeerium pakkus välja järgmise seaduseparanduse sõnastuse: ?Eesti Vabariigi isikutunnistus on Eesti territooriumil kehtiv isikut tõendav dokument avalike teenuste kasutamiseks.?
Artikkel jätkub pärast reklaami
Justiitsministeerium põhjendab sõnastust sellega, et sel juhul on sätestatud riigi kohustus aktsepteerida isikutunnistust. Ministeerium leiab, et samal ajal ei välista selline sõnastus muude võimalike isiku tuvastamise meetodite kasutamist.
Reformierakond ei taandu kompromisslahendust põhjendades ka oma seisukohast, et kui inimeste jaoks on selge, et riik jätkab IT-põhiste avalike teenuste arendamist, kalduvad nad eelistama ID kaarti kui mugavamat vahendit asjaajamises.
Viimasele aga on vastu vaielnud tulevikus ID-kaardi elektroonilisele osale teenuseid ette valmistavad suurfirmad ja riigisektori vastavad teenistused.
Hansapank, Ühispank, Eesti Telefon ja Eesti Mobiiltelefon saatsid valitsusele kirja, milles toetavad ID-kaardi kohustuslikkust kinnitavate seaduste järgimist ning taunivad Reformierakonna pingutusi neid muuta.