Venemaa sõltub jätkuvalt naftast saadavast tulust, kuid hetkel pole koostöö naftat eksportivate riikide kartelliga OPEC Moskvale kõige aktuaalsem. Nafta hinnast tähtsam on suhete parandamine lääneriikidega. Seda enam, et huvi on vastastikune. Uutel alustel suhted Moskvaga on esikohal ka täna Venemaa visiiti alustaval NATO peasekretäril George Robertsonil.

Odavast naftast on eluliselt huvitatud nii Euroopa kui USA, mis mõlemad vaevlevad majanduslanguses, kusjuures USA tarbib neljandiku kogu maailma naftast. Hoidumine siingi lääne leeri võimaldab Venemaal lisada positiivset kapitali, mida kasutada kaugemate eesmärkide realiseerimiseks. Pikemas perspektiivis on rohkem võita kuulumisest WTOsse kui OPECisse. Toetust on lubanud USA, kellega Moskva suhted on tänu terrorismivastasele koostööle järsult paranenud. Ka on Venemaa huvitatud USA investeeringutest. Euroopas parandab ?vastutulek? väljavaateid restruktureerida välisvõlg kreeditorriikide Pariisi klubile, kellele Moskva aasta alguse seisuga võlgnes 44,8 miljardit dollarit. Lisaks tahab Venemaa tugevdada positsiooni Euroopa varustajana nafta ja gaasiga ning kindlustada oma uut rolli eksportijana USAsse.

Ka Venemaa majandus on kindlamal alusel kui 1998. a, mil nafta hinna langus 13 dollarile barrelist oli otsustav tegur finantskriisi vallandamisel. Võlakoorem vastab 38 maksutuludest võrreldes tollase 61ga ning kodumaine võlg on 2 SKTst toonase 18ga asemel. Suuruselt teise naftakompanii Jukos direktori Mihhail Khodorovski sõnul võib Venemaa paar aastat taluda isegi nafta hinna langust 12 dollarile. Mõnede analüütikute hinnangul kiirendaks see ka majandusreformide kulgu.

Siiski on nafta hinna langus Venemaa murelikuks teinud ning eile teatas riigi energeetikaminister, et lähipäevil on oodata avaldust Venemaa naftapoliitika kohta. Naftast sõltub siiski 20 riigieelarve tuludest.