Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Finantskaubamajadele head aega ja tere tulemast

    Finantsrevolutsioon muudab pangandust kõikjal. Suurim õnnetus sealjuures on universaalpank, mis pikka aega on valitsenud Euroopa rahandust. Tänapäeval saadetakse selliseid panku järjest rohkem laiali, sest tegemist on olemasoleva ärikeskkonna jaoks sobimatult suurte ettevõtetega.
    Universaalpangad tekkisid 19. sajandi keskpaiga Euroopas, ning kogesid suurimat edu Saksamaal. Nende mudelit järgiti Kesk-Euroopas, Skandinaavias ja Itaalias. Samuti tegid Jaapani reformistid, olles innukad moderniseerima oma ühiskonda ja majandust. Pärast Teist maailmasõda mõjutas Jaapani eeskuju omakorda strateege üle Aasia, eriti Koreas ja Tais.
    Universaalpankade kõrgajal suhtuti neisse kui ?üldteenijaisse?. Kommerts- ja investeerimispangandust ühendades omasid nad suuri lihtaktsiate väärtpaberiportfelle. Klassikalise mudeli järgi laenasid pangad ettevõtetele pikaajalisteks investeeringuteks ja püüdsid paigutada kapitali väärtpabereisse ning müüa võlga ? kas võlakirjadena või lihtaktsiaina ? kui turg oli soodne. Lisaks oma kontodele omasid nad klientide väärtpabereid, ning otsustasid nende üle hääletuse teel firma aastakoosolekutel.
    Universaalpankade kriisi esineb mitmel põhjusel. Aastal 2000 tühistas Saksa valitsus maksusüsteemi, mis praakis välja kapitali kasvutulud pikaajalistelt osalustelt aktsiakapitalis. Nüüd saavad pangad end kergesti võõrandada hoiustest, mis on olnud väga tulusad.
    Jaapanis vajatakse süsteemset pangandusreformi viimase kümnendi jooksul toimunud börsi kokkuvarisemise ajal pankade tekitatud kahjumite ulatuse tõttu kinnisvaras ja väärtpabereis. Mujal Ida-Aasias oli 1997. aasta kriisi peapõhjus ülemäärane krediidiandmine eelistatud klientidele. Jaapani ja teised Aasia universaalpangad on määratud läbikukkumisele oma kahjumite tõttu, Saksamaa omad kasumite pärast.
    Aastakümneid peeti universaalpanku Saksamaa ja Jaapani majandusedu saladuseks. Juhtivad pankurid pidasid oma missiooniks pigem isamaateenimist kui rentaablust. Enne Esimest maailmasõda kuulis krooniliselt ebastabiilsete pankadega tegelemiseks loodud USA Finantskomisjon, kuidas töötas Saksamaa süsteem ning nõudis tungivalt selle imiteerimist. Väited Saksamaa eeskuju paremuse kohta ei pidanud aga kunagi vett. Suur majanduslik surutis tõi esile universaalpankade haavatavuse: aktivate deflatsiooni pikad perioodid laostavad nende bilansiaruanded. Selline deflatsioon iseloomustas Saksamaa probleeme 1930ndate alguses ja Jaapanit 1990ndatel.
    Ometi pakkusid universaalpangad eeliseid ajastul, mil info oli harv ja kulukas. Universaalpankurid teadsid täpsemini, mis toimus ettevõtetes, mille osanikud nad olid, ning kohandasid vajalikke vastutoimeid. Selliseid teadmisi kasutati nende riikide tööstusstruktuuride transformeerimiseks. Päris 20. sajandi alguses ratsionaliseerisid Saksamaa pangad elektrotehnikatööstuse ettevõtted kaheks hiigelkontserniks, need olid AEG ja Siemens. 1920ndatel edendasid nad autotootjate ühinemist: tähtsaim oli Daimler-Benz?i loomine, mis oleks äärepealt neelanud ka BMW.
    See oli suurim eelis 19ndal sajandil, mil finantsinfo oli ebaühtlane ning ühiseid auditistandardeid ei olnud. Hiljutine kapitaliturgude internatsionaliseerimine on olnud aga võimas jõud rahandusalase läbipaistvuse poolel. Selguse ja arusaadavusega seoses kadusid mõned universaalpankade eelised.
    Universaalpanganduse puudused, mis olid algusest peale olemas, on üha ilmsemad. Finantsmõju kobardumine suunab kapitalipaigutuse ümber vähemtulusatesse suundadesse. 1945. aasta järel oli Saksamaal ja Jaapanis asutatud firmade alaline kaebus see, et neil puudus juurdepääs kapitalile, kuna universaalpangad ignoreerisid neid. Üks statistiline näitaja selle kohta, et kaebus põhines faktidel, on Saksamaa ja Jaapani kapitalipaigutuse kõrge tase 20. sajandi lõpus. Arvudest on näha, et kulutatakse suur osa kapitalist, kuid suhteliselt madala toodangu kapitalisiduvusega, mis johtub ebaefektiivsest kasutusest.
    Ometi võib olla liiga vara universaalpangale reekviemi laulda. Investeerimispanganduse ühitamine suure jaebaasiga meelitab siiski, eriti ajal, mil rikkus on jaotunud laialdaselt. Ameerika kogemus näib viitavat sellele, et suure kliendibaasiga pangad, nagu näiteks Citicorp ja Bank of America, pakuvad endiselt suuremaid eeliseid piiratud investeerimispankade ees.
    © Project Syndicate
    Harold James on raamatu ?Globaliseerumise lõpp: Suure majandusliku surutise õppetunnid? autor.
  • Hetkel kuum
Dmitri Fefilov: mida rohkem edasi, seda ohtlikumaks läheb
Euroopa Keskpank jättis eile ootuspäraselt intressimäärad muutmata – ja seda hoolimata euroala majanduse väga süngest olukorrast ja peaaegu ideaalsele tasemele jõudnud inflatsioonimäärast. Kuid tundub, et kriis pole piisavalt tugev, et EKP jõulise otsuse ära teeks, kirjutab börsitoimetaja Dmitri Fefilov.
Euroopa Keskpank jättis eile ootuspäraselt intressimäärad muutmata – ja seda hoolimata euroala majanduse väga süngest olukorrast ja peaaegu ideaalsele tasemele jõudnud inflatsioonimäärast. Kuid tundub, et kriis pole piisavalt tugev, et EKP jõulise otsuse ära teeks, kirjutab börsitoimetaja Dmitri Fefilov.
Suur analüüs: üks vana strateegia aitab laisal investoril turgu edestada
Investorid otsivad pidevalt head strateegiat, et anda oma portfellile hoogu. Üks lihtsamini mõistetav on Dow’ koerte strateegia, mis sobib laisemale investorile.
Investorid otsivad pidevalt head strateegiat, et anda oma portfellile hoogu. Üks lihtsamini mõistetav on Dow’ koerte strateegia, mis sobib laisemale investorile.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Nädala lood: lennujaamas valitseb aastaid üks firma, linnaasutuses paljastati bardakk
Lõppeva nädala olulisemate lugude hulka sattusid nii Tallinna linnasutuse kohta tehtud audit, lennujaamas ligi kümme aastat miljonite eest koristustöid endale haaranud üks firma ja Äripäeva investoriküsitlus.
Lõppeva nädala olulisemate lugude hulka sattusid nii Tallinna linnasutuse kohta tehtud audit, lennujaamas ligi kümme aastat miljonite eest koristustöid endale haaranud üks firma ja Äripäeva investoriküsitlus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Eesti 200 saab Tallinnas kaks abilinnapea kohta
Tallinna linna uues võimukoalitsioonis saab erakond Eesti 200 kaks abilinnapea kohta.
Tallinna linna uues võimukoalitsioonis saab erakond Eesti 200 kaks abilinnapea kohta.
Vene teetootja teeskleb tootmist Lätis, eestlased müüvad ja kehitavad õlgu
“Meile teatati, et meil on võimalik võtta Läti firmast, kes toodab, ja kuna tarbija on oodanud seda teed, siis ma ei näinud mingit probleemi, miks ei võiks osta Läti firmast ja Eestis müüa.”
“Meile teatati, et meil on võimalik võtta Läti firmast, kes toodab, ja kuna tarbija on oodanud seda teed, siis ma ei näinud mingit probleemi, miks ei võiks osta Läti firmast ja Eestis müüa.”