Ehitisregistri andmed muutuvad tasuta kättesaadavaks

Aasta pärast koonduvad praegused ehitus- ja hooneregister ühtsesse ehitiste registrisse, mis muutub täielikult internetipõhiseks ning mille tulemusena lihtsustub ehitise omanike ja ehituslike muudatuste kohta käiva teabe hankimine.

Kui praegu registreeritakse ehitise kui vallasasja omandiga seotud andmed hooneregistris, siis alates 16. jaanuarist 2003. aastal hakkavad andmed koonduma ühtsesse ehitisregistrisse. Ehitise või selle osa vallasasjana toimuvat tsiviilkäivet pikendas riigikogu hiljuti 31. detsembrini 2003.

Hooneregistrisse on kogutud hoonete mõõdistusprojektid ja vallasvara omandit tõendavad dokumendid, kuid seoses maade kinnistamisega hooneregistri roll ehitise omandi tõendamisel pidevalt väheneb.

Lisaks hooneregistrile registreeritakse andmed ehitise kohta ka ehitusregistris. Sinna on kohalike omavalitsuste poolt alates 1991. aastast kantud ehitiste tehnilised parameetrid ja ehitusprotsessi iseloomustavad andmed. Kumbki register tegutseb eraldi, sest hooneregistris ei ole andmeid ehitiste ehituslike muudatuste kohta, ehitusregistris aga puuduvad andmed omandi muudatustest.

Kahe ehitise kohta andmeid koguva registri pidamine on kulukas ja ebaülevaatlik, mistõttu loob riik hooneregistri ja ehitusregistri andmete baasil ühise ehitisregistri. Loodava internetipõhise ehitisregistri algandmeteks on hooneregistri ja ehitisregistri ühendatud elektrooniline andmebaas.

Kõik ehitisregistri andmed on tulevikus avalikud ja kättesaadavad reaalajas läbi veebilehe või kohaliku omavalitsuse kaudu. Seega ei ole ehitise kohta andmete saamiseks vaja enam riigilõivu tasuda. Notarid ja teised asjast huvitatud isikud omavad juurdepääsu ehitisregistri andmetele ametiülesannete täitmiseks.

Ehitisregister asutatakse riigikogus menetluses oleva ehitusseaduse alusel. Selleks, et andmed ehitiste kohta oleksid õiged, näeb ehitusseaduse eelnõu ette andmete esitamise nende tekke kohas. Nii esitab Tallinna linnavalitsus andmed pealinnas ehitavate ja kasutavate ehitiste kohta. Andmete säilitamine ning töötlemine toimuvad ühtses üleriigilises infotehnoloogilises andmebaasis reaalajas. Kergendamaks kohalike omavalitsuste ja teiste asjast huvitatud isikute tööd, nähakse ette ehitisregistri ristkasutus näiteks maaregistri ja kinnistusraamatuga. Hooneregistrites ehitiste kohta olevad toimikud antakse arhiivi. Edaspidi on igal ehitise omanikul ja ehitusloa väljaandnud asutusel kohustus säilitada ehitisega seotud dokumentatsioon. Ehitisregistri loomine hoiab kokku kulusid ja annab reaalajas vajaliku informatsiooni ehitatavate ja kasutatavate ehitiste kohta.

Käesoleva aasta juunikuus kiitis valitsus heaks ehitusseaduse eelnõu, mille kohaselt lõpetatakse hoone- ja ehitusregistrite tegevus 2002. aasta 31. detsembril. Kahe nimetatud riikliku registri baasil alustab siis tegevust internetipõhine riiklik ehitisregister, mis on avalikuks kasutamiseks määratud andmekogu ning mida peetakse ehitiste kohta teabe saamiseks. Ehitisregistrisse koondatakse andmed Eesti territooriumil paiknevate nii ehitusloa alusel ehitatavate kui kasutusloa alusel kasutatavate ehitiste kohta.

Ehitisregister kavatsetakse kasutusele võtta infotehnoloogilise andmebaasina, mis võimaldab registris olevatele andmetele juurdepääsu reaalajas. Luuakse võimalus ehitiste kohta lihtsustatud korras teabe saamiseks, mis on esimene samm ühtse, kõiki ehitisi käsitleva informatsiooni koondamise ning inimestele kättesaadavamaks tegemise heaks.

Kui käesoleval ajal edastab ehitise või selle osa ostu-müügilepingut tõestanud notar andmed tehingu kohta lisaks ehtise asukohajärgsele kohalikule omavalitsusele ka hooneregistrile, siis alates ehitisregistri kasutusele võtmisest kuulub tehing registreerimisele vaid kohalikus omavalitsuses. Ehitusseaduse eelnõu § 60 kohaselt edastab kohalik omavalitsus laekunud andmed ehitisregistrile viie päeva jooksul arvates nende saamisest. Kohalik omavalitsus vastutab ka ehitisregistrisse esitatud andmete õigsuse eest.

Autor: Arvo Maling