Palgad peavad tõusma vähemalt 10 protsenti

Eesti Ametiühingute Keskliit (EAKL) on seisukohal, et alates 1. jaanuarist 2002. a peaksid kõigi töötajate kehtivad palgad (tariifid) tõusma vähemalt 10%.

EAKL lähtus tänavu 14. märtsil Eesti Tööandjate Keskliiduga sõlmitud sotsiaalpartnerluse kokkuleppest ning 28. veebruaril allkirjastatud töötuskindlustuse kokkuleppest, mis näeb ette üleriigilise palgakokkuleppe sõlmimist. Samas on kirjas asjaolud, millega pooled palgaläbirääkimistel arvestavad. Neist on olulisemad vajadus säilitada reaalpalkade ostujõud, kompenseerida elukalliduse tõus ning tagada kõigile töötajatele osasaamine majanduskasvust, võttes aluseks tarbijahinnaindeksi ja sisemajanduse kogutoodangu kasvu ning teised olulised sotsiaalmajandusliku arengu näitajad.

Kuigi viimastel aastatel on Eesti SKP jõudsalt kasvanud, pole see kajastunud enamiku töötajate sissetulekutes. Tänavu on kasvanud ka ettevõtete kasumid. Tulude meetodil arvestatud SKPs on viimastel aastatel vähenenud palkade ning suurenenud kasumi osakaal. 1994. a moodustasid palgad 67% ja kasum 20% SKPst, 1999. a olid vastavad näitajad aga 58% ja 25%. Pole ühtki arvestatavat põhjendust, miks ei peaks rahvusliku rikkuse loojad ise selle kasvust osa saama.

Märgatavalt on kasvanud tarbimishinnad, mis on halvendanud inimeste toimetulekut. On toimunud eratarbimiskulutuste ja sisemajanduse nõudluse osatähtsuse suhteline vähenemine (vastavalt 2,3 ja 1,6 protsendipunkti võrra), mis hakkab pidurdama majanduskasvu. 2002. a ootavad aga kõiki ees suured hinnatõusud, sest kallinevad elekter, tervishoid, telefon, vesi jne.

Kõrgemate palkadega kaasneb rahva ostujõu kasv. Kuna enamiku töötajate palgad on allpool statistilist keskmist, kasutavad nemad lisandunud sissetuleku koheselt ka tarbimiseks. Seega on palgatõusul positiivne mõju just kohalikule turule orienteeritud, sh väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele.

Eestit kui tüüpilist siirderiiki iseloomustab tööjõu mitteväärtustamine, mis avaldub eelkõige madalate palkade poliitikas. Ometi on välisturgudel läbilöömise möödapääsmatu eeldus konkurentsivõimeline toodang. Millist kvaliteeti saab nõuda töötajalt, kes oma palga eest ei suuda rahuldada iseendagi kõige hädapärasemaid vajadusi, rääkimata pere ülalpidamisest.

Nõiaringi läbimurdmiseks vajab Eesti palgapoliitikat, mis ei taastoodaks töötavaid vaeseid ega suurendaks varanduslikku ebavõrdsust. Eesti vajab palgapoliitikat, mis suurendaks töötajate lojaalsust ettevõttele. Ainult siis, kui töötaja tajub ka oma taskus head tööd, tahab ja saab ta järjest enam anda panust ettevõtte eduks. Vaid seejuures saame rääkida produktiivsest tööst ja konkurentsivõimest

Olgu siinkohal meenutatud, et mullu puudusid 52% Eesti elanikest säästud ja 40% olid olemas vaid minimaalsed säästud. Andmed leibkonna liikmete sissetulekutest näitavad, et alates 1997. a on kõige kiiremini kasvanud jõukamate sissetulekud. Kõige madalamas ehk esimeses detsiilis on tulu koguni vähenenud. Kui 1998. a moodustas kümnenda tuludetsiili sissetulek 912% esimese omast, siis mullu kasvas see vahe hüppeliselt, jõudes 1366 protsendini.

Õiglane on meie palgapoliitika siis, kui mitte rohkem kui 5% töötajatest saavad palka alla 68% (sotsiaalhartas fikseeritud) riigi keskmisest palgast. See tähendab, et enamik palgasaajaid pidanuks saama meil palka 2000. a üle 3337 krooni kuus, sest riigi keskmine brutopalk oli statistikaameti andmete järgi 4907 krooni. Arvestades statistikaameti kuupalgaanalüüsi, said 2000. a alla 3337 krooni brutopalka kuus 51% naistest ja 40% meestest.

Me teeme esimesi samme korrastatud palgapoliitika suunas. Järgmine aasta on harukordne, sest kehtima hakkavad seadused toovad töötajatele mitmeid maksutõuse. See oli tõukeks, miks ametiühingud tegid ettepaneku tõsta palku vähemalt 10%.

EAKL peab hädavajalikuks, et sõlmitav üleriigiline palgalepe oleks laiendatud kollektiivleping. Teisisõnu, et mõlemad lepingupooled peavad otstarbekaks kokkulepitavate palgatingimuste laiendamist kõigile Eestis tegutsevatele tööandjatele. Transpordisektoris tänavu suvel juba tehti ajalugu, muutes ametiühingu ja tööandjate haruliidu kokkuleppe kohustuslikuks kõigile transpordiettevõtetele. Käes on aeg korrata sama ka kogu riigi tasandil.